Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väetise hinnatõus tõmbab arengumaadel hinge kinni
Mõnede kunstväetiste hind on viimase
aastaga hüppeliselt kasvanud, mis on andnud oma panuse toiduainete
kallinemisse. Kümneid miljoneid arengumaade elanikke ähvardab seetõttu
nälg.
Sellise järelduseni jõudis ÜRO Maailma Toiduprogramm, vahendas täna International Herald Tribune.
Toiduhindade tõusu üle protestitakse hulgas arengumaades, ähvardades riigikorra stabiilsust Senegalist Filipiinideni. Väetis on tänapäevase põllumajanduse olulisemaid tegijaid.
Väetise puhul on tegemist ka tootmise suutmatusega kasvavat nõudlust täita. Kasvavat nõudlust põhjustab aga suurem nõudlus toidu ja biokütuse järele. USA Kesk-Läänes said sügisel tootjate varud otsa ning ka praegu limiteeritakse müüki. "Kui küsid 10000 tonni, on neil sulle pakkuda 5000 või isegi 3000 tonni," rääkis W. Scott Tinsman Jr., väetisekaupmees Iowast, "kummi on tõesti liiga pikale venitatud."
Aastatel 1996-2008 kasvas maailma väetiseturg 31%, sealhulgas arengumaades 56%, nagu märgib tööstusharu maailmaliit. Manitoba ülikooli professori Vaclav Smili hinnangul poleks ilma lämmastikväetisteta piisavalt süüa 40 protsendil maailma elanikest.
"Põhiprobleem on, kuidas ära toita 6,6 miljardit inimest. Ilma kunstväetisteta unustage see mõte ära," ütles Norman Borlaug, 1970. aasta arengumaades tõhusa põllumajanduse edendamisega Nobeli rahupreemia pälvinud mees.
Seotud lood
Kuidas toetavad Syngenta bioloogilised tooted MEGAFOL ja VIXERAN põllukultuuride arengut ja lämmastikuga varustamist?
Enimloetud
3
4
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Viimased uudised
Eesti veised võivad taastatud pärandniitudel edasi süüa
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele