Mullu saadi Eestis pea poole vähem kui
kartuleid aastas tarbitakse, mistõttu hakkavad kodumaised kartulid kohe otsa
lõppema, kirjutas Maaleht.
Kartulikasvataja Kalle Hamburgi sõnul kipub olema nii, et kui on hea saagiaasta, saavad ka väikesed kasvatajad oma põllulappidelt hea saagi ja siis pole kartulite järele suurt nõudlust. Kui aga aasta on kehv, peavad ka aiamaa omanikud kartuleid ostma ja see tekitab nõudlust.
Mullu pandi kartulit aasta varasemaga võrreldes kasvama veerandi võrra väiksemale pinnale, sest eelmisel kevadel jäi põllumeestele kartulit kätte. Sügiseste paduvihmade tõttu jäi osa saagist aga põllule ja ka keldrisse toimetatu kvaliteet tekitas peavalu.
Mullune Eesti kartulisaak – 125 400 tonni – on vähemalt viimase saja aasta väikseim. Viimase 30 aasta jooksul on kartuli kasvupind ja saak vähenenud lausa üheksa korda. Kui arvestada seda, et eelmisel aastal tarvitati 216 000 tonni kartuleid, on ilmselge, et sellisest saagist ei jagu. Mullust saaki arvestades võib oletada, et sel aastal jõuab iga eestimaalase taldrikule alla 70 kg kartuleid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.