2. aprill 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kartulikasvataja Kalle Hamburgi sõnul kipub olema nii, et kui on hea saagiaasta, saavad ka väikesed kasvatajad oma põllulappidelt hea saagi ja siis pole kartulite järele suurt nõudlust. Kui aga aasta on kehv, peavad ka aiamaa omanikud kartuleid ostma ja see tekitab nõudlust.

Mullu pandi kartulit aasta varasemaga võrreldes kasvama veerandi võrra väiksemale pinnale, sest eelmisel kevadel jäi põllumeestele kartulit kätte. Sügiseste paduvihmade tõttu jäi osa saagist aga põllule ja ka keldrisse toimetatu kvaliteet tekitas peavalu.

Mullune Eesti kartulisaak – 125 400 tonni – on vähemalt viimase saja aasta väikseim. Viimase 30 aasta jooksul on kartuli kasvupind ja saak vähenenud lausa üheksa korda. Kui arvestada seda, et eelmisel aastal tarvitati 216 000 tonni kartuleid, on ilmselge, et sellisest saagist ei jagu. Mullust saaki arvestades võib oletada, et sel aastal jõuab iga eestimaalase taldrikule alla 70 kg kartuleid.