15. aprill 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seeder: võla korral tootja töötlejast nõrgemas seisus

Põllumajandussaaduste tootja on võlaküsimuse korral enamasti nõrgemas positsioonis või sundseisus võrreldes töötlejaga, ütles riigikogus põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Riigikogu liige Lembit Kaljuvee küsis täna minister Seederilt, kas riik saaks omavahel võlgu olevatele põllumeestele ja piimatööstustele appi minna. "Paljud piimatööstused on hakanud venitama maksmistähtaegadega ja põllumehed on tõsiselt hädas. Täna mulle üks suur piimatootjate esindaja helistas, küsis, oskad sa midagi soovitada? Ma küsiks ministri käest, et mida siin annaks teha sellisel puhul," küsis Kaljuvee.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tunnistas teema tõsiseks probleemiks. "Teatud mõttes on tänaseks siin kujunenud olukord, kus tegemist on ahelreaktsiooniga. Mitte ainult töötlejad ei ole tootjatele võlgu, tihtipeale ka tootjad omavahel on võlgu, tootjad on tarnijatele võlgu, sisendimüüjatele võlgu," kirjeldas ta.

Seederi kinnitusel dikteerib kaubandus töötlejatele tasumise ja maksmise tähtajad. "On tekkinud terve ahelreaktsioon, mis on põllumajandussektorist endast juba ammu väljunud ning puudutab ka kaubandussektorit ja teisi. Siin niisugust head lihtsat ja kerget lahendust meil välja pakkuda ei ole, see on ja jääb ikkagi tootja ja töötleja omavahelise lepingu ja omavahelise suhte küsimuseks," rääkis ta. Pean põllumajandusministrina paraku tunnistama, et tootja on enamasti nõrgemas positsioonis või sundseisus, lisas Seeder.

Väiksematel tootjatel soovitas ta abi otsida ühistegevusest. "Väiksemad tootjad, kes on veelgi keerulisemas seisus, kui suuremad tootjad, kellel on suuremad kogused ja kes suudavad ka töötajatele tarnekindlust tagada, et väiksemate tootjate puhul on see pikaajaline eesmärk ikkagi jälle ühistegevus. Panna oma kogused kokku, et saada suurem kogus, tugevam positsioon läbirääkimistel, tekitada suurem huvitatus enda vastu," rääkis minister. Ülejäänud, loomulikult, on omavahelise lepingulise suhte küsimus ja ega me midagi paremat siin ka riigi poolt välja pakkuda hetkel ei oska, lisas Seeder.

Teisele arupärimisele täna riigikogus vastates ütles minister, et põllumajandusministeeriumil on võimalus suunata 40-50 miljonit krooni Euroopa Liidu vahendeid piimasektori toetuseks. "Mil moel täpselt, see on praegu arutuse all, aga seda me kindlasti tahaksime lähitulevikus teha," kinnitas ta.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960