Leedu ja Venemaa totaalse kaubandussõja künnisel

Leedu ametnikud möönsid, et ehkki ELi standardid lubavad väheseid nimetatud antibiootikumide jääke, nõuavad Vene standardid absoluutselt puhast toodangut. Need Leedu ettevõtted, mis kogu toodangu Venemaale viivad, töötavad aga sealsete normide alusel, märkisid nad.

Venemaa veterinaarameti otsus võib Leedu majandust lüüa üsna valusalt. Hetkel ekspordib Venemaale 16 Leedi piimatööstust ja nende jaoks on Venemaa turg võtmeturu staatuses.

Pieno zvaigzdes tegevdirektor Linas Sasnauskas ütles, et ekspordikeeld võib ettevõttele valusa tagasilöögi anda, kuna Venemaale läheb 30% toodangust.

Rokiskio surise omanik Darius Trumpa ütles, et antibiootikumide sattumises valmistoodangusse saab süüdistada vaid piimatootjaid, kes oma lehmi ravisid. Trumpa oli samas veendunud, et tema firma toodangus mingeid antibiootikume olla ei saanud, ehkki kogu sisseostetavat piima suurte kulude tõttu laboratoorselt ei kontrollita.

Leedu veterinaarteenistus eitas keelatud ainete olemasolu, kuna võttis Venemaa näidatud kaubapartiidest samuti proovid ja analüüsis neid. Mingeid keelatud aineid ei leitud.

Leedu valitsuse allikad väitsid Kommersandile, et piimasõja tegelikud põhjused ei pruugi peituda antibiootikumides, vaid paljudes lahendamata küsimustes Venemaa ja Leedu suhetes. Üheks suuremaks lahendamata probleemiks on sasipundar Mazeikiu naftatehase ümber.

2006. aastal müüsid Leedu võimud naftatehase Poola ettevõttele PKN Orlen, mitte Vene investorile. Vastuseks lõpetas Venemaa naftatarned mööda Sõpruse torustikku, tuues ettekäändeks torustiku remondi. Naftatarned pole siiani taastunud, seejuures väidab Poola väljaanne Rzeczpospolita, et venelased tunnevad taas huvi Mazeikiu naftatehase ostu vastu. Erilist aktiivsust näitavad üles Lukoil ja Transneft.

Peale Sõpruse naftajuhtme kriisi on Moskva ja Vilniuse suhted järsult halvenenud ka muudes küsimustes. Leedu on korduvalt blokeerinud Euroopa Liidu ja Venemaa kõnelusi sõlmimaks uut partnerlus- ja koostöölepet ning Leedu endisest presidendist Valdas Adamkusest sai üks pealobiste, kes sillutab Gruusia ja Ukraina teed NATOsse. Moskvas loodeti, et uus president Dalia Grybauskaite muudab Leedu välispoliitilist suunda, kuid seda ei juhtunud. Grybauskaite on öelnud, et toetab Thbilisi ja Kiievi integreerumist NATOga.

Viimaste sündmuste valguses kahtlustab Vilnius Venemaa süsteemset rünnakut Leedu vastu. Üks Leedu ametnikest juhtis Kommersandi tähelepanu sellele, et piimablokaadi kiri saadeti 6. augustil ehk päeval, mil Vene toll alustas piiripunktides ootamatult Leedu veokite põhjalikku läbiaatust, põhjustades maanteedel kilomeetritepikkused sabad.

Transiidiskandaal on jõudnud juba rahvusvahelisele tasandile. Teisipäeval nõudis Leedu välisministeerium Venemaa saadikult selgitusi. Saadik eitas poliitilisi põhjusi ja avaldas lootust, et probleem laheneb. Juba 7. augustil suhtlesid omavahel Leedu välisminister ja Venemaa transpordiminister, kuid olukord on lahenemise asemel hullemaks muutunud. Täna arutasid piiriprobleemi mõlema maa tolliteenistused. Kui tulemist pole, võib Leedu hakata kehtestama omapoolseid sanktsioone ning täiemahuline kaubandussõda ongi lahti.