Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sõrmus: kaupmehe osa tarneahelas liiga suur
Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse
esimehe Roomet Sõrmuse hinnangul võiksid tulud tarneahelas - põllumehe,
tööstuse ja kaubanduse vahel paremini jaguneda, kuna hetkel on kaupmehe osa
selles liiga suur.
"Me saame aru, et erinevatel toodetel on erinev hinnakujundus. Aga kui me võtame näiteks juustu, mis maksab poes 100 krooni kilo, siis põllumehele läks piimahinnana 30 krooni iga kilo kohta, tööstusele läks 22 krooni ning kaupmeestele tööstusest kuni väljamüügihinnani 32 krooni," rääkis Sõrmus "Terevisioonis". Ta soovis, et hinnakujundus oleks läbipaistvam, nagu see Euroopa Liidus on.
Eesti kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai hinnangul aga ei paista tööstuses ja jaemüügis tehtavad kulutused nii otseselt välja kui tootmises. "Tööstuses pole näiteks energiakulud sugugi vähenenud, vaid pigem suurenenud," lisas ta. Samuti nimetas ta karme hügieenitingimusi, mis nõuab samuti kulutusi.
Seotud lood
„Sadade miljonite eurode avaliku raha investeerimine maaelu arengusse peab olema arukas ja lähtuma eelkõige Eesti kui terviku huvidest,“ rääkis põllumajandusminister.
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele