27. september 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Soomes on juba aastakümneid ühistutele toetuvad põllumajanduspoliitikat aetud. Selle töö viljad on jõudnud ka Eestisse. Prisma kaubanduskett kuulub SOK-ile ehk paljudele põllumajandustootjatele, Rimi ja Säästumarket Keskole. Ja kui nüüd ütlevad Eesti põllumehed, et Prisma teeb meile liiga. Müüb piima liiga madala hinnaga, meie peame alla omahinna piima tootes varsti kõik enda lehmad tappamajja vedama... Loomulikult peate, kui majandamisega toime ei tule. Aga siis peate ka arvestama, et loodus tühja kohta ei salli ning Soome lehmade piim jõuab pärast seda ka õige pea Soome ühistutele kuuluvate kaubanduskettide Eesti poodidesse," ei mõista Strandberg, miks ei võiks Eesti 100-200 lehma pidajad ühistuid moodustada, ise piimale lisaväärtust anda ning lõppeks ka väikeseid poekette luua.

Strandbergi hinnangul on kõige parem näide nullist lõpp-produkti tootja Eestis Oleg Gross ja tema OG Elektra.

"Kasvatab ise sigu ja lehmi. Toodab piima ja lihasaadusi ja müüb enda kauba ka lõpuks oma poodides maha. Samamoodi püüab majandada ka E-Piim, kuid temal ei ole oma kauplusi. Samuti üritab ühistupõhiselt majandada Eesti Mahe, kes kasvatab lihaveiseid ja toodab väga kvaliteetset liha, kuid lõpuks dikteerivad nii E-Piima kui Eesti Maheda toodete hinna ikka Soome kaubandusketid," märgib Strandberg.

Rohelise poliitiku arvates ongi Eesti väiketootjad seetõttu raskesse majanduslikku olukorda, et ei vaevu koostööd tegema.

"Kipub nii olema, et meie põllumajanduse mahajäämuse põhjus on ikkagi madal koostöövõime. Kui ikka naaber suudaks teise naabri kampa kutsuda, seejärel veel kolm-neli üleaedset leitakse ja 1000-2000 piima-või loomakari kokku aetakse, siis oleks olukord teistsugune. Ühistu häält võetakse kuulda, neil oleks oluliselt rohkem ressurssi piimast erinevat toodangut valmistada ja lõpuks see ka mõistliku tarneketi kaudu poekettidele müüa. See, kui praegu veavad põllumehed sõnnikulaadungi kuhugi parkimisplatsile, ei aita küll kedagi kuidagi paremale järjele," on Strandberg veendunud.

Samas mõistab ta ka meeleolusid, mis ühistulisele tegevusele üleskutsumine võib põllumeestes tekitada.

"Kõik mäletavad kolhoosikorda, mis loodi ju tegelikult Eesti põllumeestelt kokku röövitud vara abil. See võib mõningaid emotsionaalseid tõrkeid tekitada, kuid olgem ausad, ka nõukogude ajal olid väga tugevad kolhoosid ikkagi sellised, mida juhid ei lasknud lagedaks tassida, vaid majandasid kõige klassikalisemaid kapitalistlikke põhimõtteid silmas pidades," sõnab "roheline", viidates Viimsis asunud Kirovi kalurikolhoosile ja Järvamaal senini paiknevale Estonia kolhoosile, praegusele osaühing Estoniale.