Riik toetas 2010. aastal ettevõtjaid ligi 43 miljoni euroga, peamiselt läksid toetused põllumajandusse.
Ettevõtetele anti riigiabi 5,7 protsenti rohkem kui 2009. aastal. Vähese tähtsusega abi jagati 2010. aastal 3 miljonit eurot, mis oli pea poole vähem kui aasta varem, teatas rahandusministeerium.
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi antakse ministeeriumide, sihtasutuste ja kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud programmide raames. Nii 2009. kui 2010. aastal moodustas riigiabi kogumaht sisekogutoodangust 0,3 protsenti.
Jätkuvalt ülekaalus oli riigiabi põllumajandussektorile, moodustades üle poole kogu riigiabi kogumahust (2009. a 72% ja 2010. a 64%). Järgnes horisontaalne riigiabi (näiteks teadus- ja arendustegevuseks, koolituseks, tööhõiveks) ning riigiabi kultuuri edendamiseks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2009. aastal anti horisontaalset riigiabi kõige rohkem väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringuteks, sellele järgnes teadus- ja arendustegevusabi. 2010. aastal oli ülekaalus keskkonnakaitseabi, mis ulatus 63 protsendini horisontaalsest riigiabi mahust. Suurim abi andja sel perioodil oli maksu- ja tolliamet, kes jagas aastas keskmiselt 28 miljonit eurot. PRIA kaudu said ettevõtjad abi ligi 5 miljonit eurot.
Üle poole antud riigiabist moodustas maksuvabastuse vormis antud riigiabi. Eesti oli 2009–2010 kõige väiksem riigiabi andja Euroopa Liidus.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.