Meile pole õpetajate mure võõras, kuid metsamehed järgmisel nädalal toetusstreigis ei osale meie majandusharu spetsiifika tõttu, ütles metsatöötajate ametiühingu juhatuse liige Eve Sepp
„Praegu on aktiivne metsatöö hooaeg, varsti tuleb sula ja siis ei saa me raietöid teha,“ põhjendas Sepp. „Meil tuleb ikka riiki ka toita ja tulu teenida riigile.“
Sepa sõnul on metsamehed justkui haavlitega lastud üle Eestimaa laiali. „Selles mõttes on meil natuke raske kohapeal erinevates kohtades, näiteks metsas mingit toetusaktsiooni korraldada,“ lisas ta.
Küll aga kinnitas Sepp, et õpetajate nõudmised pole nende jaoks üldsegi võõras mure. „Meie ametiühing osales Eesti Ametiühingute Keskliidu korraldatud meeleavaldusel valitsuse poliitika vastu 18. veebruaril Kanuti aias,“ rääkis Sepp. „Seal räägiti muu hulgas ka õpetajate palganõudmistest.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Ametiühingute Keskliidu streigilaine toimub 5.-9. märtsini, kavandatakse meeleavaldusi töökohtadel ning mitmetes linnades. Aktsioonide eesmärk on protestida kollektiivlepingu seaduse ühepoolse muutmise vastu valitsuse poolt, samuti julgustada ja toetada õpetajate streiki.
Kõige pikemalt ehk kolm päeva plaanivad järgmisel nädalal streikida haridustöötajad, 7.-9. märtsini toimuvast streigist võtab osa üle 15 000 õpetaja.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.