17. märts 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võsu visiooni kohaselt tuleks Euroopa Kalandusfondi rahade toel kaevata kanal, mis juhiks osa soojast veest Narva veehoidlasse umbes ühe kilomeetri võrra allavoolu. Uue kanali ja veehoidla vahel Vaivara valla territooriumil on 250 hektarit reformimata riigimaad ja kaevatud kanali äärde võiks riik müüa kalakasvatajatele kinnistuid.

Ükski asutus ja instants, kellelt antud idee kohta arvamust küsisime, ei pidanud seda utoopiliseks. Küll aga rõhutas näiteks Narva Elektrijaamade arendusjuht Rein Veinjärv, et neil pole kohustust tagada soojaveekanalis voolava vee kogust ega temperatuuri. Maa-ameti peadirektori asetäitja kt Anne Toomi sõnul võib riigimaa võõrandamise menetlus kujuneda üsna aeganõudvaks, sest otsuse langetamine sõltub väga paljudest asjaoludest.

Kalaklastri idee

Eesti ainsa tuurakasvatusfirma ASi Lasita suuromanik ja juhatuse liige Jaak Võsu käis aasta tagasi esimest korda välja idee moodustada sihtasutus Eesti Kalakasvatus ehk kalakasvatusfirmade klaster. „Eesmärk on koondada kalakasvatajad Narva piirkonnas ühte rusikasse ja tõsta oluliselt kalatoodangut,“ ütles Võsu. „Segades Narva veehoidla ja soojaveekanali vett saab temperatuuri reguleerida kasvatatavale kalaliigile optimaalseks, 10-25-kraadiseks ning seda sõltumata Eesti Elektrijaama koormusest. Tekib võimalus kasvatada kala vabas looduses 365 päeva aastas.“ Võsu andmeil on vooluvee hulk Narva jões võrreldav kõigi Eesti jõgede kogu voolu hulgaga. „Seega veepuudust pole karta,“ lisas ta.

Võsu on kindel, et piirkonnas oleks tootmispotentsiaali kasvatada kümneid tuhandeid tonne kalu. „Eestis on aastate jooksul eraldatud kalakasvatuse toetamiseks ligi 200 miljonit krooni, kuid omamaine kalatoodang on jätkuvalt 500-600 tonni aastas,“ lausus Võsu. „Eesti kalakasvatuses on viimase kümne aasta jooksul kestnud pidulik paigalmarss. Põllumajandusministeerium ja PRIA on lugenud oma ainsaks ülesandeks Euroopa struktuurifondidest saadava toetuse Eestisse toomise, seades toetuse taotlejatele tingimuseks teoreetilise tootmisvõimsuse kasvu.“

Võsu lisas, et üksi ta kalakasvatusfirmade klastrit luua ei jõua: „Olen selleks liiga vana.“ Jaak Võsu saab tänavu 71-aastaseks.

Kui seni kasvatab Lasita suurosalusega OÜ Störfisch siberi ja vene tuurasid Eesti Elektrijaama jahutuskanalis sumpades, siis Lasita enamusomanduses olev OÜ Leegu rajab lähedusse uue, Vete kalakasvanduse, kus hakatakse kasutama nii elektrijaama sooja vett kui ka külma jõevett.

Võsu andmeil on elektrijaamast väljuv jahutusvesi hoidnud kanalis vee temperatuuri viimasel paarikümnel aastal keskmiselt 17-20 kraadi juures. Ka kõige suuremate külmade ajal talvel on kanalis vesi stabiilselt 10 kraadi ringi.

Tappev kuumaveevann

Senine ainus suur probleem äravoolukanalis kalade kasvatamisel on see, et liigkuumal suvel ei ole võimalik kanalisse suunata külma vett. Nii näiteks tõusis 2010. aasta kesksuvel jahutuskanali vee temperatuur üle 30 kraadi ja üksikutel päevadel isegi üle 36 kraadi. Selline temperatuur on ka soojaveelistele tuuralistele tappev ning tol suvel hukkus kahekilomeetrises kanalis kogu kalastik. Störfisch kaotas 70 tonni kaubakala ning firma sai üle 7 miljoni krooni kahjumit.

Uue, Vete kalakasvanduse esimeses ehitusetapis valmib 2013. aastal sooja ja külma vee segamiskanal, pumbajaam, teenindushoone, 3500 m3 suurune kalakasvatusbassein jm. Esimese etapi maksumus on 2,1 miljonit eurot, millest PRIA toetus moodustab veidi alla 0,4 miljoni euro. Teine ehitusetapp peaks realiseeruma 2015. aastal, mil rajatakse veel kaks kalakasvatusbasseini. Kui praegu kasvatab Störfisch kuni 100 tonni kala, siis pärast Vete kalakasvanduse esimese etapi käivitumist tõuseb toodang 333 tonnini ja lõplikult valmides 1000 tonnini. Störfischi praeguses tootmiskohas elektrijaama jahutuskanalis hakatakse tulevikus kasvatama tuuramaime.

Toetajaid on

Vaivara vallavanema Veikko Luhalaidi kinnitusel on nad väga huvitatud, et valla maadel tegutseksid kalakasvatusfirmad. „Tänu elektrijaamale on piisavalt sooja vee ressurssi ja see on ainus koht Eestis, kus saab välitingimustel aasta läbi kala kasvatada,“ rääkis Luhalaid.

Ka Ida-Viru maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Urmas Majajääs avaldas arvamust, et Jaak Võsu ideel on mõtet ja jumet. „Aga enne ei saa seda ellu viia, kui maaküsimus on selge,“ sõnas Majajääs. „Selle maa (reformimata riigimaa – toim.) sihtotstarve tuleks enne teha tootmismaaks.“

Eesti üks suuremaid kalakasvatajaid, Jõgevamaal asuva Kalatalu Härjanurmes peremees Aarne Liiv ütles, et tema oma praegust kalakasvatust Narva elektrijaamade lähedusse ümber ei koliks. „Seal saab ikkagi kasvatada põhiliselt vaid tuura, sest näiteks forellile on Narva jõe vesi suvel liiga soe,“ põhjendas Liiv. „Ja vedada kaks korda aastas kala ühest kohast teise – sügisel Narva ja kevadel siia tagasi – läheb liiga keeruliseks ja kulukaks.“

Liivi sõnul sõltub kala aastaringne kasvatamine Narva elektrijaama lähedal paljuski sellest, kuidas on soe vesi tagatud. „Elektribörs paneb selle paika – kui jaamal koormust ei ole, ei ole ka sooja vett,“ lisas ta.

 ÄP

Kommentaar

Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister

Kalakasvatuse puhul on tegemist väga mahukate ja pikaajaliste investeeringutega ning see tähendab, et kõik osapooled peavad olema valmis võtma pikaajalisi kohustusi. Praeguses majandusolukorras, kus energiaturul on toimumas suured muutused, pole ilmselt Eesti Energia valmis garanteerima aastatepikkust kohustust energia tootmiseks, mis tagaks teatud temperatuuriga vee olemasolu.

Kui selline pikaajaline kokkulepe kalakasvatajate ja Eesti Energia vahel peaks võimalik olema, siis on kindlasti tegemist ühishuvidega ning põllumajandusministeerium on valmis tegevust toetama võimaluste ja valdkonna piires.

ÄP

Tasub teada

Kalaklastri parim asukoht on Vaivara vald Ida-Virumaal

• Piirkonnas on rohkesti looduslikku külma (Narva ning teised jõed) ja sooja vett (Eesti Energia jõujaamade jahtusvesi).

• Piirkonnas on palju vaba tööjõudu, keda on võimalik ümber õpetada kalakasvanduste tarbeks.• Elatustase on antud piirkonnas võrreldes muu Eestiga madal ja klastri loomine aitaks elavdada kogu piirkonda.• Euroopa Liidu struktuurivahendite saamine sellesse piirkonda on soositud.• Piirkonnas on piisavalt vaba riigimaa ressurssi, mida oleks võimalik kasutada uute vesiviljelusettevõtete loomiseks.• Piirkonnas on juba olemas kalakasvatuse traditsioonid.• Looduslikud tingimused soosivad säästlikku, veega seotud tegevuste arendamist.

Allikas: Sihtasutuse Eesti Kalakasvatus initsiaator Jaak Võsu

ÄP

Taust

• Eesti Elektrijaama jahutuskanali sumpades kasvatati karpkala juba nõukogude ajal.

• OÜ Störfisch alustas elektrijaama jahutuskanalis sumpades siberi ja vene tuurade kasvatamisega 2003. aastal.• Störfisch kasvatab aastas 100 tonni tuura, millest enamus eksporditakse Venemaale. Venemaa turule müüakse ka musta kalamarja.• OÜ Leegu on soetanud Eesti Elektrijaama juurdevoolu ja äravoolu kanalite vahelisele alale kinnistu, kuhu rajab uue, 10 korda suurema Vete kalakasvanduse. Kasvanduses hakatakse segama külma jõevett ja elektrijaamast tulevat sooja vett.• Vete kalakasvandus rajatakse kahes ehitusetapis: esimene 2013. aastal ja teine 2015. aastal. Esimese etapi tootmisvõimsus on 333 tonni kala ja projektvõimsus on 1000 tonni kala aastas.• Piirkonda oleks võimalik rajada hulgaliselt kalakasvandusi. Külma ja sooja vee ressurss võimaldaks kasvatada kokku vähemalt 10 000 tonni kala.