29. juuni 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Teades seda, et väga paljudes riikides ei olda nõus loobuma mitte ühestki sendist põllumajanduse otsetoetustest, siis saaks võrdse kohtlemise lahendus Eesti jaoks seisneda selles, et meile antakse rohkem raha,“ ütles Ansip täna Brüsselis lõppenud Ülemkogu järel. „Aga ise me ei küsi rohkem raha, me nõuame võrdset kohtlemist.“

Täna hommikul kohtus Ansip koos Leedu presidendi Dalia Grybauskaite ja Läti peaministri Valdis Dombrovskisega Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga.

„Loodame, et sellest kohtumisest oli üksjagu abi,“ ütles Ansip, lisades, et Barrosol tuli tunnistada, et Balti riike koheldakse „ilmselgelt ebavõrdselt“. Vaidlused komisjoniga jätkuvad, kas ja kuivõrd erinevused sisendite hindades sellist kohtlemist õigustavad.

Ansipi sõnul lubas Balti põllumeeste murele lahendust otsida ka Euroopa Parlamendi president Martin Schulz, kellele põllumehed algatuse toetuseks kogutud allkirjad Brüsselis üle andsid.  

Vaidlus põllumajandustoetuste üle on Eesti üks murekohti ELi järgmises mitmeaastases eelarvekavas, mis oli Ülemkogul esimest korda arutusel valitsusjuhtide tasandil. Teine teema on ühtekuuluvusfondide vahendid, kus Eesti pole rahul komisjoni pakutud kululaega.

„Selles küsimuses taotleme Balti riikidele erandit,“ ütles Ansip.

Eelarvekava tervikuna on Ansipi hinnangul aga nii Eesti kui ka ELi seisukohalt tasakaalustatud ja hästi läbi mõeldud.

„Meie jaoks on oluline, et palju vahendeid on ette nähtud piiriülestele taristuprojektidele,“ütles Ansip.