12. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Tänased ebavõrdsed toetused takistavad Eesti põllumajanduse potentsiaali kasutamist,“ selgitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Täna keskpäeval alustab Tallinnast Vabaduse väljakult teekonda läbi Eesti, Läti ja Leedu Brüsseli poole vana ja väsinud MTZ-80.

Aktsiooniga nõuavad põllumehed võrdseid konkurentsitingimusi ELi ühisturul. "Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oleksid Balti riikide põllumajandustoetused ka järgmise seitsme aasta jooksul ühenduse kõige madalamad," rääkis põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra. "Eesti toetused ulatuksid aastatel 2017-2020 vaid 58% euroliidu keskmisest. Läti toetuste tase ulatuks 54% keskmisest ja Leedu otsetoetuste tasemeks kujuneks 65%. Vaatamata meie väikestele toetustele, oleksid need ka kõigele lisaks 2014. ja 2015. aastal tunduvalt madalamad 2013. aasta tasemest, sest Balti riigid ei tohi siis enam maksta riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi."

Kuigi põllumehed on viimasel kümnendil tootmisse palju investeerinud, siis võrreldes vanade ELi riikidega on meie põllumajanduse põhivaraga varustatus endiselt madal ja investeerimisvajadus jätkuvalt väga suur, kommenteeris Sõrra. 

Sõrra sõnul on ligi pool meie põllumajanduse masinapargist amortiseerunud: liiklusregistri andmetel on 70% Eesti traktoritest rohkem 10 aastat vanad. Brüsselisse sõitev vana Belarus sümboliseeribki meie põllumajanduse arenguprobleeme ja tänaseid Balti põllumeeste ebavõrdseid konkurentsitingimusi.

22.-23. novembrini toimub Brüsselis ühenduse valitsusjuhtide kohtumine, kus arutatakse eelarve kava aastateks 2014-2020, kus pannakse paika ka põllumajandustoetused.