Riigikogu keskkonnakomisjon kuulas eilsel erakorralisel istungil ära jahiseaduse eelnõuga seotud sihtrühmade esindajad.
Seni ei ole saavutatud konsensust jahimeeste esindusorganisatsioonide ja maaomanike esindajatega, kelle arvates tuleks maaomanike huve jahipidamise korraldamisel rohkem arvestada. Üheks vaidlusküsimuseks on maaomanikele tekitatud kahju hüvitamine jahipiirkonna kasutaja poolt.
„Kuigi tänasel istungil kõlas ka väga radikaalseid ettepanekuid jahiseaduse eelnõu üldse mitte edasi menetleda, siis mina arvan, et seda tööd tuleb jätkata ja me leiame erinevate ettepanekute vahel kindlasti kompromissi. Me oleme eelnõu menetlemise käigus väga palju hirme ja emotsioone juba maha võtnud ja ma usun, et me saame lõppkokkuvõttes kõiki osapooli rahuldava lõpptulemuse,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool.
Oma seisukohti tutvustasid täna ka vibujahi ja pistrikujahi esindajad, kes sooviksid, et antud valdkonnad oleksid seaduses reguleeritud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Noole kinnitusel jätkab komisjon eelnõu arutelu tuleval nädalal ja kaasab konkreetsete teemade arutellu ka vastavate huvigruppide esindajad.
Eilsel istungil osalesid Jahimeeste Mõttekoja, Eesti Jahimeeste Seltsi, Eesti Erametsaliidu, Eesti Talupidajate Keskliidu, Eesti Ornitoloogiaühingu, Eesti Linnuhuviliste Ühingu, Vibujahiklubi „Mägilased“, Loomakaitseseltsi, Eesti Omanike Keskliidu ja Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajad. Kohal oli ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.