Kas me teame, kelle poolt või kelle vastu me võitleme? Ja kas sõnadega, plakatitega või tegudega?
Pilt Äripäevast – kolm vaprat kodumaa metsade ja maade eest võitlejat nelja plakatiga. Tõeline (julge) naine seisab eestimaa põllumehe eest ja nõuab rahvuskeskset poliitikat, teises käes raske Prisma poekott – milles ka kindlasti garanteeritud hinnaga 0,50 eurokroonist piima, eestimaist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
AGA Prisma piimatarnija kirjutab arve peale 0,44 eurosenti pluss 20% käibemaksu riigile mis teeb sisseostuhinnaks 0,528 eurokrooni ja Prisma müüb seda piima alla sisseostu hinna. Miks ta ostab, kas ta teab, et see tema odav ost on kaubanduslik trikk ja Eesti Põllumeest edasi ei aita?
Mõte selles, et ilusad sõnad eestimaise metsa ja maa ja kodumaise (põllu)majanduse jätkusuutlikkuse saavad kaubaleti ees seistes üles kaalutud loetud sentide eest.
Ei saagi panna pahaks odavate toodete eelistamist, kõik me tahame saada võimalikult palju väärtust/tulu/kaupa/õnne võimalikult vähese pingutusega. Aga me tahame ka muid väärtusi – kodumaad, maitset – ja peame valima.
Ma tahaks väga, et eesti inimesed valiksid eesti põllumeest mitte plakatitega, vaid poeleti ees või turul, see pakuks põllumehele kõige suuremat rõõmu – ja sellel sugugi mitte kergel 24/7 tööl oleks mõte, kui saaks ilma trikitamata väärilist tulu teenida. Ega eesti põllumees pole mingi streigimees ega protestimees (kuigi Brüssel on uusi trikke õppima sundinud), pigem kõva töömees, iseenda peremees, kelles plakatiga platsil seismine tekitab pigem piinlikkust.
Seotud lood
Mis võiks ettevõtjal olla selle vastu, et oskustöötajad saaksid palka alates 1000 eurot. Kuid palkade staatilisusel on mitu põhjust, kirjutab ASi Tere juhataja Oliver Kruuda.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.