ETKL palub põllumajandusministeeriumil algatada ametkondlik juurdlus, mis peaks selgitama, kuidas saavad ühe ja sama piima kvaliteedianalüüsid erineda.
Saarte Hääl kirjutab, et 30. jaanuaril ühest ja samast OÜ Mätiku Talu piimast ühel ja samal ajal võetud proov näitas Tartu jõudluskontrolli keskuses (JKK) 293 000 bakterit milliliitris piimas ja keskkonnauuringute keskuse Pärnu laboris 23 000 bakterit milliliitris piimas.
Veelgi suuremad käärid tulid ilmsiks 3. veebruari piimaproovides: JKK laboris oli bakterite sisaldus 509 000 bakterit, veterinaar- ja toidulaboratooriumi laboris Tallinnas aga 20 000 bakterit.
Lisaks eelnevale võeti 13. veebruaril OÜ Mätiku Talu ühest ja samast piimast neli proovi. Neist üks saadeti JKK laborisse Mätiku talu koodiga ja tulemuseks saadi 243 000 bakterit ml piimas, teine proov läks JKK laborisse Saaremaa piimatööstuse koodiga ja tulemuseks saadi 146 000 bakterit ml piimas. Kolmas proov saadeti Pärnu KUK-i laborisse ja tulemuseks saadi 37 000 bakterit ml piimas. Neljandat proovi analüüsiti Saaremaa piimatööstusele kuuluvas laboris, kasutades kaht erinevat bakterite määramise metoodikat, ning tulemuseks saadi ühel puhul 8000 bakterit ja teisel juhul 38 000 bakterit ml piimas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Ei ole normaalne, et ühe ja sama piima näitajad nii palju erinevad,” ütles Mätiku Talu OÜ juht Aivar Pikkmets. “Siin peab olema miski muu asi. On sellist infot ennegi kuulda olnud, et aastas paar korda on proovid tuksis ja nädal aega annad piima tasuta ära,” lausus Pikkmets, jättes siiski täpsustamata, kas ta kahtlustab pettuses piimatööstust või laborit.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.