Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuiksoo: põllumajanduspoliitika vajab jätkuvat arutelu
Riigikogu Euroopa Liidu Asjade ja Maaelukomisjoni liige Ester Tuiksoo osales esmaspäevasel Euroopa Parlamendi Infobüroo põllumajanduse teemahommikul, kus arutleti Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika uuendamise üle. Ülevaate uue finantsperioodi 2014-2020 eelarve valikutest ja tänasest seisust andis Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar.
Riigikogu esindaja Ester Tuiksoo märkis, et Eesti jaoks on väga oluline põllumajandusvaldkonda finantsperioodi jooksul eraldatav 1,739 miljardit eurot. „Positiivne on ka see, et otsustati jätkata ühtse pindalatoetuse skeemiga (SAPS). Nii välditakse uusi administreerimiskulusid ja liigset bürokraatia tekkimist.“
Tuiksoo rõhutas aga, et senikaua kui Euroopa Liidu liikmeriikides ei ole ühtne põllumajanduspoliitika võrdselt käsitletud, tuleb jätkata suhtlemist ja arutelusid igal tasandil alustades põllumajandusorganisatsioonidest ja lõpetades peaministriga. “Kui me täna räägime 75 või 65-protsendilisest Euroopa keskmisest hektaritoetusest, siis ei tohi unustada, et see tase on määratud alles finantsperioodi lõpuks, kuid seni ebavõrdsus kestab.“
„Aruteludes on selgunud, et kogu Eesti põllumajandussektori jaoks on äärmiselt ebameeldiv eesootav 7-protsendiline põllumajandusmaa rohestamise nõue,“ rääkis Tuiksoo probleemidest, „leian, et see nõue pole kodumaise toidu tootmise seisukohalt arvestades mõistlik, seda enam, et meil on suur hulk niigi kasutusest väljas olevat põllumajandusmaad. Eestis sisuliselt puudub mujal Euroopas olev vähese roheluse ja looduse probleem, seega võiksime saada ka eritingimuse.“
Veel märkis Tuiksoo, et Euroopa Komisjoni hoiatus eurorahade kinnipidamisest vähemalt esialgu põllumajandusvaldkonda ei puuduta. „Samas peavad selle probleemi edasist käiku hoolikalt jälgima nii Eesti eurosaadikud, kuid loomulikult ka valitsus ja parlament.“
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Andmed koguti 142 riigist ja 28 235 söödatehasest.
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele