Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Põlevkivi on konkurentsitult Eesti suurim keskkonnakoormuse allikas, enamus meie jäätmetest, veekasutusest ja õhusaastest on seotud põlevkivisektoriga. Täna oli valituse laual ka praegu kehtiva arengukava rakendusplaan, mis näitab, et põlevkivijäätmete hulk pole viimastel aastatel vähenenud ega nende sisuline taaskasutus suurenenud. Seega on uue arengukava põhiteljeks küsimus, kuidas kasutada meie rahvuslikku rikkust nii, et negatiivne mõju keskkonnale ja inimese tervisele väheneks,” ütles arengukava koostamise ettepaneku esitanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Põlevkivitööstus vastutab praegu umbes 80% Eesti jäätmete, veekasutuse ja õhkupaisatud CO2 eest, samuti tekitab see sektor pea kogu siinse väävlisaaste. Põlevkivikaevandused ja jäätmehoidlad on rikkunud 15% Ida-Virumaa pindalast, 150 ruutkilomeetrit kaevanduste kohal asuvat maad on vajunud või muutunud ebastabiilseks. 

“Arvestades keskkonnamõju vähendamise sihti, ei pea ma realistlikuks praeguse 20 miljoni tonnise aastase kaevandamismahu suurendamist. Seda oleks meie looduse jaoks liiga palju. Küll tuleb hoolega kaaluda seda, milleks on põlevkivi kõige mõistlikum kasutada, et see annaks võimalikult palju lisandväärtust,” rääkis keskkonnaminister.

Arengukava koostamise käigus analüüsitakse ka põlevkivi õiglase hinna teemat, samuti ressursi jaotamise küsimust. Kaevandamislubade andmise süsteemi ülevaatamise vajadust rõhutas hiljuti ka Konkurentsiamet.

“Kindlasti on õigustatud küsimus, kas rahvusliku vara kasutamise õigust jagatakse täna kõige optimaalsemal viisil. Kaevanduslubade andmise süsteem peab samuti toetama põlevkiviressurssi jõudmist sinna, kus seda kõige tõhusamalt ja keskkonnahoidlikumalt kasutatakse ning kus ta annab omanikule ehk Eesti rahvale suurimat tulu,” selgitas Keit Pentus-Rosimannus.

Keskkonnaministeeriumil on juba valminud alusuuring, mis on arengukava koostamise lähtekohaks. Eraldi uuritakse koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga põlevkivitööstuse mõju inimeste tervisele. Samuti on moodustatud arengukava koostamse juhtrühm ja töörühm, mis koondavad eksperte ja huvirühmade esindajaid, seal hulgas asjassepuutuvaid omavalitsusi.