Maaelu arengu rahastamine püüab tasakaalu

„Meil on kolm põhieesmärki – esiteks keskkonnasõbraliku tootmise edendamine, teiseks investeeringud toidutootmise ja -tööstuse efektiivsuse tõstmisesse, kolmandaks maaelu ja -ettevõtluse toetamine,“ rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Nende kõigi juures tuleb leida tasakaal väikeste ja suurte tootjate, ressursikasutuse ja keskkonnahoiu vahel."

Uues maaelu arengukavas on kavandatud 21 meedet. Eile maaelu arengukava juhtkomisjonile tutvustatud esialgse rahastamisjaotuse kohaselt suureneb praeguse finantsperioodiga võrreldes 15 meetme rahastamine, sh mitmete keskkonnatoetuste, mahepõllumajanduse, töötlemise investeeringute, koostöö ja Leader meetmete raames.

Esialgse kava kohaselt  ei ole uue arengukava raames plaanis tagastamatu abi vormis liikuva tehnika toetamine – selleks on uuel perioodil võimalik rahastust saada läbi finantsinstrumentide. Tavapäraste investeeringutoetuste raames keskendutakse senisest enam pikaajalistele ja enam lisandväärtust loovatele investeeringutele.

Päris uute tegevustena on ette nähtud finantsinstrumentide rakendamine, piirkondliku mullakaitse ja keskkonnasõbraliku aianduse toetused, samuti on plaanis laiendada mitmete meetmete ulatust, nt lisanduvad koostöö meetmesse mitmed lühikese tarneahela ja otseturustuse, innovatsiooni ning klastritega seotud tegevused.

Kõige suurema osa uuest maaelu arengukavast moodustavad keskkonna ning konkurentsivõime eesmärkide rahastamine.

Tegemist on esialgse rahastamiskavaga, mida lähiajal arutatakse ka Vabariigi Valitsuses. Maaelu arengukava lõplik maht selgub siis, kui Euroopa Parlament, Komisjon ja Nõukogu on ühiselt kiitnud heaks Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014–2020.