Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalle Palling: Vana jahiseadus oli ajale jalgu jäänud
Jahiseaduse juhtivmenetleja Kalle Pallingu (Reformierakond) sõnul on täna parlamendis vastuvõetud uue jahiseaduse kandev mõte koostöö maaomanike ja jahimeeste vahel. Nüüd on loodud alus, kus jahiselts ja maaomanik saavad luua lepingulised suhted ja kokku leppida tingimused jahipidamiseks eraomaniku maal.
’’Sisuliselt on siiani kehtinud Eesti NSV jahiseadus. Uut jahiseadust on tehtud juba aastast 2008 ning selle koostamise juures on osalenud mõlemad vastandlike huvidega pooled - nii erametsaomanikke esindav Erametsa Liit kui Jahimeeste Selts,’’ rõhutas Palling.
Keskkonnakomisjoni liige Kalle Palling nendib, et peamine probleem, mille uus jahiseadus lahendab, puudutab omandiõigust. Praeguseni on jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudub õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse.
„Kui mingil põhjusel ei ole võimalik lepinguid sõlmida, saavad maaomanikud nõuda jahiseltsilt (sellelt, kellel on õigus omaniku maa peal jahti pidada ja korraldada) kahjude osalist kompenseerimist kuni 100 euro ulatuses hektari kohta. See toimub keskkonnaministri poolt kinnitatud metoodika alusel ning kahju hindajaks on atesteeritud põllu- ja metsamajanduse konsulendid. Õigus kompensatsiooni nõuda tekib vaid siis, kui omanik on jahiseltsi eelnevalt võimalikest kahjustuskohtadest nõuetekohaselt teavitanud,’’ rõhutab reformierakondlasest parlamendisaadik.
Kokkuleppe üheks osaks on ka see, kuidas konkreetse maa peal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse. Ulukikahjude kompenseerimiseks moodustavad jahiseltsid (või Jahimeeste Selts) spetsiaalse reservfondi. Reservfondi kaudu on jahimeestel endil võimalik reguleerida oma liikmetelt maksete kogumist ja eelkõige lepingutega katmata aladel erakorraliselt tekkivate kahjude eest tasumist. Väljamakstud summast 30 % katab taotluse alusel riik SA KIK kaudu.
Palling lisab, et tulevikus säilivad kõik jahipiirkonnad ning nende seniste kasutajate kasutusõiguse lubasid pikendatakse 10 aastaks. Samas tekib tulevikus võimalus jahiseltsi väljavahetamiseks, kui seda nõuavad vähemalt 51% kinnistute omanikest (s.t. esindatud peab olema 51% kinnistutest, mitte omanikest) ja vähemalt 51% jahipiirkonna pindala omanikest. Selline lahendus annab ühelt poolt maaomanikele seni puudunud võimaluse rääkida kaasa selles, kes tema maal jahti peab ning tagab ka väikemaaomanike huvide kaitse.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele