• 14.05.13, 15:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Looduse tundmine peab olema sama loomulik kui lugemisoskus

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas keskkonnahariduse arendamise tänavuse tegevuskava, mille eelarve on 1,2 miljonit eurot.
“Keskkonnaharidus pole asjata meie looduskaitse arengukava prioriteet – kui me loodust ei tunne, ei oska me seda ka hoida. Looduse mõistmine ja selle väärtuse tajumine peab olema sama loomulik osa Eestis antavast haridusest nagu lugemis- või arvutamisoskus. Et lastes huvi äratada, peavad õppematerjalid olema sisukad ja põnevad, lisaks õpikule ja õueskäigule saab tulevikus loodustarkust nii nutitelefonist kui ka iPadist,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Igale kooliastmele, õpetajakoolituse õppejõududele ja mitteformaalse keskkonnahariduse spetsialistidele luuakse täienduskoolituskavad. Koolitustel osalevad koolid ja lasteaiad meeskondadena, sest kestliku arengu teema käsitlemine eeldab õpetajate koostööd ainete omavahelises sidumises ja õppekäikude plaanimisel.
Oktoobris algavatel koolitusel osaleb 500 lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajat ja õpetajakoolituse õppejõudu. Keskkonnaministeeriumi eesmärk on, et formaalharidus ja looduskoolides- ja keskustes õpetatu käiks ühte sammu. Nii korraldatakse täienduskoolitused ka 125 looduskooli ja keskkonnahariduse keskuse spetsialistile.
Kavas on luua uusi õppevahendeid ja -materjale, et õppimine oleks lustlik ning arendaks ka info otsimise ja kriitilise hindamise oskust, koostööoskust ning oma seisukohtade esitamise vilumust. Kõik valmivad materjalid peavad teooriat täiendama Eesti oludel põhinevate näidetega.
“Eelmisel aastal korraldatud põhjalikest uuringutest selgus, et õpetajad vajavad tuge keskkonnateemade sidumisel teiste valdkondadega. Tuleme õpetajatele appi ja pöörame eriti suurt tähelepanu vanematele kooliastmetele, kus õppematerjalidest puudus. Loodan, et plaanitav ideekonkurss toob keskkonnaharidusse uudseid ja nutikaid lahendusi – ehk valmistab keegi näiteks Eesti linde laulu põhjal ära tundva rakenduse,” ütles keskkonnaminister.
Plaanis on toota ja teha internetis kõigile kättesaadavaks keskkonnaharidusteemalised 3-5-minutilised õppefilmid, samuti kuulutada välja ideekonkurss originaalsete õppevahendite leidmiseks looduskeskustesse. Juurde trükitakse ka juba tunnustust leidnud õppematerjale.
Keskkonnahariduse programmi kaasrahastajaks on Euroopa Sotsiaalfond ning elluviijaks keskkonnaamet. Programmi tegevused kestavad augustini 2015 ning nende kogueelarve on 3,2 miljonit eurot. Täpsem info programmi kohta SIIN.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele