Maaelu Teadmuskeskus ajakohastas kolmeaastaste põldkatsete (2022–2024) põhjal teraviljahaiguste tõrjekriteeriumid, et toetada tõhusamate tõrjestrateegiate valikut, arvestades sordi haiguskindlust, kasvufaaside tundlikkust ja muutuvat agrotehnikat.

- Taimekaitse hea tava käsitluse kohaselt kehtestatakse kultuuridele optimaalsed soovitused, mis peaks tagama efektiivseima tegevuse kultuuride kasvatamisel kahjustajate eest.
- Foto: Pixabay
Tõrjekriteeriumid võivad muutuda taimekasvatuse ja agrotehnika muutudes, olles tõrjestrateegia (sordi haiguskindlus, taimede kasvufaas, taimekaitse hind, saagi maksumus) oluliseks osaks. Pritsimise ajastamisel tuleb arvestada ilmastiku, kahjustaja nakkusfooni ja sordi haiguskindlusega. Vastuvõtlikul sordil on soovitus tõrjega alustada väiksemast kahjustustasemest kui resistentsemal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.