Maaelu Teadmuskeskus ajakohastas kolmeaastaste põldkatsete (2022–2024) põhjal teraviljahaiguste tõrjekriteeriumid, et toetada tõhusamate tõrjestrateegiate valikut, arvestades sordi haiguskindlust, kasvufaaside tundlikkust ja muutuvat agrotehnikat.

- Taimekaitse hea tava käsitluse kohaselt kehtestatakse kultuuridele optimaalsed soovitused, mis peaks tagama efektiivseima tegevuse kultuuride kasvatamisel kahjustajate eest.
- Foto: Pixabay
Tõrjekriteeriumid võivad muutuda taimekasvatuse ja agrotehnika muutudes, olles tõrjestrateegia (sordi haiguskindlus, taimede kasvufaas, taimekaitse hind, saagi maksumus) oluliseks osaks. Pritsimise ajastamisel tuleb arvestada ilmastiku, kahjustaja nakkusfooni ja sordi haiguskindlusega. Vastuvõtlikul sordil on soovitus tõrjega alustada väiksemast kahjustustasemest kui resistentsemal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.