Maaelu Teadmuskeskus ajakohastas kolmeaastaste põldkatsete (2022–2024) põhjal teraviljahaiguste tõrjekriteeriumid, et toetada tõhusamate tõrjestrateegiate valikut, arvestades sordi haiguskindlust, kasvufaaside tundlikkust ja muutuvat agrotehnikat.

- Taimekaitse hea tava käsitluse kohaselt kehtestatakse kultuuridele optimaalsed soovitused, mis peaks tagama efektiivseima tegevuse kultuuride kasvatamisel kahjustajate eest.
- Foto: Pixabay
Tõrjekriteeriumid võivad muutuda taimekasvatuse ja agrotehnika muutudes, olles tõrjestrateegia (sordi haiguskindlus, taimede kasvufaas, taimekaitse hind, saagi maksumus) oluliseks osaks. Pritsimise ajastamisel tuleb arvestada ilmastiku, kahjustaja nakkusfooni ja sordi haiguskindlusega. Vastuvõtlikul sordil on soovitus tõrjega alustada väiksemast kahjustustasemest kui resistentsemal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.