Kuidas oma metsa eest hoolt kanda?

Lisaks ühistegevustele saab metsaomanik küsida ka abi vastavalt konsultandilt, kes aitab metsa puudutava oskusteabe ja vajalike paberite täitmisega. Riigi kulul saab aastas kuni 15 tundi tasuta nõu.

Kui ise ei taha või oska, osta sisse

Enamus erametsaomanikest Lignatori andmeil metsandusspetsialistideks siiski spetsialiseeruda ilmselt ei kavatse. Eesti metsaomaniku passiivsuse põhjus võib peituda ühelt poolt metsamajanduse keerukuses, metsaomanikud tajuvad õigustatult riske ja ohte isemajandamisel ja kasvava metsa raieõiguse müügil. Samas ei kiputa metsakinnistut müüma, kuna arvestatav võimalik teenistus ei ületa emotsionaalset aspekti. Siis on võimalik tellida metsamajandust teenusena - näiteks metsaühistu või -tööstusettevõttega või sõlmita kasutusleping.

Kuidas majandada oma metsa?

Majanda ise. Sobib metsaomanikule, kellel on metsanduslik haridus või piisavad metsandusteadmised ja praktika, tahe ise metsas tööd teha, aega uurida õigusakte ja suhelda erinevate asutustega.

Kasulikke näpunäiteid ja/või teiste kogemusi oma metsa majandamiseks saate õppelehest Sinu Mets, erametsakeskusest, õppepäevadelt, metsanduskonsulentidelt ja metsaühistutelt.

Majandamisleping metsaühistu või -firmaga. Metsaomanikule, kellel ei ole eriharidust ega väga palju aega metsas käia. Leping sõlmitakse metsaühistuga või metsafirmaga, kes jälgib, mida ja millal oleks vaja metsas teha. Ühistu või firma võib anda metsaomanikule soovitusi, aidata tööde organiseerimisel või pakkuda vastavat teenust ja aidata ka metsamaterjali müügil.

Mõned nendest töödest (näiteks metsakultuuri hooldus ja valgustusraie noores metsas, mis mõlemad parandavad tulevikumetsa kvaliteeti) vajavad üldjuhul metsaomaniku omafinantseeringut. Majandamislepingu puhul on metsaomanikul õigus tegemistes kaasa rääkida ja otsustada ning saada kasu professionaalsetest teadmistest.