03.09.13, 10:10

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas Eesti suudab end ise toita?

Kas Eesti suudab end ise toita, ehk kas oleme toiduaineid importiv või eksportiv riik?

Peamiste toiduainete osas suudab Eesti end ise toita ja jääb veel üle teistegi toitmiseks. Näiteks piima ja piimatooteid toodame enam kui 160% enda vajadustest, teravilja ligikaudu 120% ja sealiha enam-vähem sama palju kui ka ära tarbime. Omatoodangust jääb puudu ennekõike selliste toodete puhul, mis sõltuvad enam ilmastikuoludest – näiteks köögiviljade osas suudame toota 2/3 tarbitavast kogusest, puuviljade ja marjade puhul vaid ligikaudu 10%.

Samas ei tähenda omatoodangu piisavus veel, et neid kaupu Eestisse sisse ei tooda ja vastupidi. Näiteks odavama hinna tõttu või tarbijate valikuvõimaluste rikastamise huvides tuuakse Eestisse sisse ka tooteid, mida meil endil tegelikult piisab. Samuti on tihtipeale küsimus toodete täpses kvaliteedis, eriomadustes vms., mida Eesti toodetel ei pruugi olla.

Kokkuvõttes on põllumajandustoodete väliskaubandusbilanss kerges miinuses – 2012. aasta eksport oli 1,163 mld eurot ja importisime 1,359 mld euro väärtuses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Trend on puudujäägi vähenemise suunas. Võime loota, et tulevikus viime põllumajandustooteid välja sama palju või rohkem kui sisse toome.

Tasub teada:

16,3 tuhat hektarit ehk 3% väiksem oli põllukultuuride kasvupind 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga. Kokku oli põllukultuuride kasvupinna suurus 569 000 hektarit.

Autor: Taavi Kand

Seotud lood

Sisuturundus

10.06.25, 16:08

Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?

Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Enimloetud

Sisuturundus

22.05.25, 17:03

Toidujulgeolek põllul: viljasektor seisab uue reaalsuse ees

Kas Eesti suudab end ise toita?

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Üritused

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga