Taani lihatööstuse "ajalooline palgakokkulepe" läks vett vedama

Paraku läks algatus vett vedama. Oma palga kärpimise poolt, et naabri – ja võibolla ka enda – töökoht säiliks, hääletas vaid 40% tapamajade 6000 töölistest. 60% hääletas vastu, kirjutas majandusleht Börsen.

Ametiühinguesimees Harald Börsting on rahul. "Loodan, et nüüd leitakse Danish Crowni ja tapamajade tööliste ees seisvatele väljakutsetele lahendused mingil muul moel, mis kindlustaks ala töökohtade säilimise," ütles ta Börsenile.

Danish Crowni sealihadivisjoni DC Pork direktori Jesper Friisi jutt oli aga lühike. "Kolme aasta pärast on meil tuhat inimest vähem palgal," ütles ta. "Ma olen vihane. See oli hea šanss käivitada uus strateegia."

Börsen tõdeb juhtkirjas, et kui taanlased eelistavad palgakärbetele vallandamist, siis olgu pealegi. Kapitalism toimib – kui Taanis toota ei kannata, siis kolivad ettevõtted mujale. Ühiskondlikust vinklist tähendab aga töötute arvu kasv teistele kõrgemaid makse.

Taani tööliste konkurentsivõimet saab siiski tõsta ka muul moel kui palgavähendustega, arutleb Börsen. Näiteks saab alandada tööjõumakse või leevendada kriisi järel karmistunud nõudmisi pankadele, et laenurahad paremini liiguks. Probleem on aga laiem, kiivas on kogu Taani mudel – kõrgete kulude tõttu kaovad töökohad, helded toetused ei ärgita üritama ning kõrged maksud panevad elu seisma.

Maailma Majandusfooruimi konkurentsivõime edetabelis on Taani ära märgitud kui riik, mis on pingereas üks suuremaid langejaid. Kolmandalt kohalt 2009. aastal tänavu 15. kohale.