Põllumajandustootjate iga-aastased ja ka üksikud suuremad rahapaigutused oma ettevõttesse kuluvad peamiselt hoonete ning tootmistehnika uuendamise või soetamise tarbeks.
“Minu meelest on ennatlik arvata, et ainuüksi raha saamine ise ongi peamine probleem. Raha on meie väikeses riigis ja laenuturul juba kaunikesti küllalt,” rääkis Eesti ühe suurema mahetootja OÜ Saidafarm juhataja Juhan Särgava.
Muide, tema juhitav majand pärjati tänavu rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitliga. Läänemere-äärsete riikide ühise konkursi nelja-aastase ajaloo jooksul jõudis säärane tunnustus Eestisse esimest korda.
Särgava jätkas, et peaküsimus on siiski ühe või teise projekti tasuvuses. “Mis saab siis, kui tasuvust ei saavutatagi? Kelle raha, maja ja tagatised siis turule lähevad? Kes ja millise palga eest on nõus olema viimane juht, kes likvideerija ja halduriga asjad klaarib, juhul kui kõigile näilistele tugevustele vaatamata projekt ei muutugi maksujõuliseks,” tõstatas mahepõllumees rea küsimusi.
Laht märkis, et viimase viie aasta jooksul oli suureks toeks elussigade eksport Venemaale, mis andis farmeritele võimaluse toodangut tasuvalt müüa. Lisaks ettevõtte juhtimisele tegutseb Urmas Laht ka Eesti Tõusigade Aretusühistu ­(ETSAÜ) nõukogu liikmena. Ühistusse kuulub ligikaudu 50% Eesti seakasvatajatest ehk 30 farmerit. Selle liikmed loodavad lähiaastatel ehitada moodsa aretusfarmi, mille maksumuseks kujuneb seitse miljonit eurot.
“Aretusfarm võimaldaks teha muu hulgas teadustööd ja õpetada sealihatootmise sektori jaoks tulevasi tippjuhte,” iseloomustas Laht.
“Kui me soovime oma tootmistega konkurentsis püsida, siis peaksid ETSAÜ liikmed rajama ka oma lihatööstuse, see võiks olla eesmärk järgmisel seitsmel aastal.”
Peale selle on Lahe sõnul hinnanguliselt kogu sealihasektori investeeringuvajadus umbes 120 miljonit eurot. Sellist raha kasutataks hoonete ja seadmete moderniseerimiseks, loomade heaolu parandamiseks ja keskkonnnaga seonduvate tingimuste parandamiseks.
Raplamaa majandi OÜ Kehtna Mõis juhatuse esimees Märt Riisenberg loetleb lähima paari aasta vajalikke investeeringuid tootmisse – põllumaa ostmine, veisekasvatusseadmete uuendamine ning täiustamine, põllutöömasinate uuendamine ning täiustamine ja farmitee remontimine.
Kõigiks nendeks töödeks läheb Riisenbergi arvestusel vaja kokku ligikaudu 500 000 eurot.
Viimastel aastatel on ettevõtte arendamiseks mõeldud rahaallikad jaotunud kolme ossa. Suurim osa ehk 50 protsenti investeeringutest on kaetud pangalaenu ja liisingutega, ligi viiendik on tulnud toetustest ning omavahendid moodustasid 31 protsenti.
Ka Saaremaa ühe suurema põllumajandustootja kõige esmaseks investeeringuks on vähemalt pool miljonit eurot. “Tootmishoonetesse on vaja investeerida umbes 400 000 eurot. Lisaks tuleb arvestada iga-aastaseid investeeringuid tehnikasse – umbes 300 000 eurot,” kirjeldas Kõljala POÜ juhatuse esimees Tõnu Post.
Pangalaenu osakaal peab püsima kontrolli all. Investeeringuteks on ettevõte ise raha välja käinud viiendiku jagu, sama palju on olnud toetusi ning pangalaenusid on kasutatud 60% ulatuses. Just pangalaenu suurt osakaalu peab Post majandi jaoks suurimaks probleemiks.
Lõuna-Eestis Valgamaal loomakasvatusega (hobused, veised) tegelev pereettevõte/talu OÜ Ratsimäe on pisut üle kuueaastase tegevuse jooksul teinud investeeringuid ainult omavahenditega, mis on läinud tehnika ja põhikarja uuendamiseks.
Ratsimäe talu perenaine Anne Markvart ütles, et lähiajal on plaanis soetada teine traktor, et lihtsustada kuiva heina varumist. Tarvis on ka karjaaedu remontida. Kokku läheb Markvarti sõnul vaja 57 000 eurot. Uue traktori jaoks vajamineva 45 000 eurot loodab Markvart saada liisinguna.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele