Nõo Lihatööstus alustas uue 2000-ruutmeetrise tootmishoone ehitamist, mis loob Nõo valda vähemalt 20 uut töökohta. Koguinvesteering ulatub rohkem kui kahe miljoni euroni.
Nõo alevikku rajatavale tootmishoonele panid täna, 20. septembril nurgakivi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Tartu maavanem Reno Laidre, Nõo vallavanem Rain Sangernebo ja AS Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustük.
AS Nõo Lihatööstuse juhataja Toomas Kruustüki sõnul on uut tootmishoonet vaja selleks, et tulla toime tarbijate kasvava nõudlusega nii Eestis kui eksporditurgudel. “Uus hoone suurendab Nõo Lihatööstuse tootmispinda 25%, tänu millele suudame kasvatada tootmis- ja ekspordimahtu viiendiku võrra ning laieneda pakendatud värske liha turusegmenti,” rääkis Kruustük. “Selleks loome ettevõttesse vähemalt 20 uut oskustöölise kohta. Kuigi uus tootmishoone valmib lõplikult järgmise aasta esimeses kvartalis, oleme juba alustanud värbamisega, et jõuaksime uusi kolleege põhjalikult koolitada.”
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi hinnangul seab tarbijate teadlikkus ja nõudlikkus tarbitava toidu kvaliteedi osas tööstuste ette üha uusi väljakutseid. „Nõo Lihatööstus on hea näide, sellest, kuidas ka väiksem tööstus võib turul suurtega edukalt konkureerida, kui suudab endale leida õige niši,“ sõnas Seeder. „Lihasektori tulevikku vaadates on oluline otsida senisest enam koostöövõimalusi Eesti tootjate ja tööstuste vahel, et üheskoos toota ja eksportida kõrgema lisandväärtusega kvaliteettooteid.“
Nõo vallavanem Rain Sangernebo avaldas lootust, et seekordne tootmispinna laiendus ja uute töökohtade loomine ei jää Nõo valla suurimale tööandjale viimaseks. “Augustis volikogu heakskiidu saanud detailplaneeringu järgi on praegu alustatud ehitus alles esimene osa nelja-etapilisest lihatööstuse laiendamiskavast,” ütles Sangernebo. “Selle kava elluviimisel saab AS Nõo Lihatööstusest mitte ainult Tartumaa, vaid kogu Lõuna-Eesti üks suuremaid tööandjaid.”
Uus tootmishoone võimaldab AS Nõo Lihatööstusel laieneda värske ja külmutatud liha turusegmentidesse, kus tarbimistrend on kasvav. Poole uue hoone pinnast moodustavad tootmisruumid ja külmlaod. 1000-ruutmeetrisele teisele korrusele ehitatakse ettevõtte töötajatele kaasaaegsed riietumis-, pesemis- ja puhkeruumid. Hoone maksumuseks kujuneb üle 2 miljoni euro. Kuna Euroopa Liidu struktuurfondide uus rahastamisperiood pole veel avanenud, kaetakse investeering ettevõtte omavahenditest ja SEBi laenuraha abil. Tootmishoone ehituse peatöövõtja on OÜ Ehitustrust LE.
1992. aastal asutatud AS Nõo Lihatööstus on Eesti suurim kodumaisel kapitalil põhinev lihatootja, kes ekspordib umbes 30% oma toodangust. Ettevõtte müüs eelmisel aastal 4504 tonni lihatooteid, mis on üle 10% enam kui aasta varem, käive kasvas rohkem kui 17% ligi 19 miljoni euroni. Lihatööstuse sortimendis on üle 300 toote alates sinkidest, vorstidest ja pasteetidest kuni jahutatud liha, sültide ja grilltoodeteni. Nõo Lihatööstus annab tööd ligi 140 inimesele, olles sellega Tartumaa üks suuremaid tööandjaid.
3 fotot
- Minister Seeder ja Toomas Kruustük uuele tehasele nurgakivi panemas Foto: Nõo Lihatööstus AS
Seotud lood
Äripäev toob lugejateni lugude sarja Nõo Lihatööstuse uue tootmishoone ehitamisest. Ettevõtte tegevjuht Toomas Kruustük näitas käimasolevat ehitust kogu oma eheduses ja rääkis põhjalikult ehitust ettevalmistavast protsessist, aga ka ehituse käigus ette tulevatest üllatustest ja raskustest.
Põllumajandustootjate iga-aastased ja ka üksikud suuremad rahapaigutused oma ettevõttesse kuluvad peamiselt hoonete ning tootmistehnika uuendamise või soetamise tarbeks.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Nõo Lihatööstuse uue hoone nurgakivi panekul, et Eesti lihasektor vajab efektiivsuse tõstmiseks enam koostööd tootjate ja töötlejate vahel ning selget spetsialiseerumist.
Tänavu sügisel täitub kahekümnes tegevusaasta Eesti Toiduliidul, samuti on aastapäev Toidumessil.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?