Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mais vallutab põlde
Viimastel aastatel on Eestis piima tootmine jõuliselt suurenenud. Hulgaliselt on rajatud uusi piimafarme, on suurenenud keskmine väljalüps ja kogutoodang. Piima tootmise intensiivistamine on tinginud suurema tähelepanu vajaduse lüpsilehmade söödabaasi kindlustamiseks.
Üks tähtsamaid kultuure täiusliku söödaratsiooni tagamiseks lüpsilehmadele on mais. Kui vanasti saadi meil maisist suur haljasmassi saak mis oli hea täiendus rohusilodele, siis tänapäeva maisisilo on kõrge energiasisaldusega sööt ehk „konkurent“ jõusöödale sisaldades rohkelt maisitärklist! See on eriti sobilik kõrgetoodanguliste veiste söötmisel, kuna maisi tärkliseterad on oma struktuurilt erinevad teiste kultuuride tärklisest. Maisi tärklist nimetatakse ka mööduva tärkliseks, kuna see ei seedu kõik ära veiste maos vaid osaliselt ka soolestikus.
Maisi kasvupind Eestis on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud:
2009 – 1,8 tuh. ha 2010 – 1,6 tuh. ha 2011 – 2,1 tuh. ha 2012 – 3,7 tuh. ha 2013 – 5,1 tuh. ha
Maisi kasvupinna suurenemine on toimunud kõigis Eesti naabermaades: Lätis, Leedus, Rootsis ja Taanis. See on saanud võimalikuks tänu sellele, et maailmas on aretatud palju uusi lühikese kasvuperioodiga maisisorte, mis sobivad ka jahedama kliimaga piirkondadesse. Õige agrotehnika korral on nendel sortidel meie kliimasse sobiv lühike kasvuaeg mis võimaldab saada silovalmistamiseks sobilikud vahaküpsed terad ning massi kuivainesisalduse üle 30%. Kõrge tärklisesaak annab suure energiasisaldusega maisisilo, mis on hinnatud sööt lüpsikarjale ja tooraine biogaasitehastele.
Maisisilo ei tehta selleks, et asenda kvaliteetset rohusilo vaid see on hea täiendus rohusilole. Kui rohusilo 2. või 3. niide võivad põuastel suvedel jääda väikesteks, siis mais põuda taluva taimena annab stabiilselt kõrge saagi ka kuival aastal.
Eestis tehtud külviaja katsed ja ka naabermaade kogemused on näidanud, et hea tulemuse üheks peamiseks faktoriks on varane külviaeg. Uued hübriidsed maisisordid taluvad kevadel tärkamisjärgselt nõrka öökülma. Kui jääda ootama maikuu lõppu ja muldade täielikku soojenemist, siis kaotame väärtusliku kasvuaega ja saame madala terasaagi.
Varase külvi puhul on aga olulised starterväetised. Varakevadel jahedas mullas on taimel raske omastada fosforit. Selleks on vaja kasutada külviaegselt paiklikult stardifosforina monoammooniumfosfaati (MAP) või diammooniumfosfaati (DAP) koguses kuni 150 kg/ha. Lisaks tagavad kevadise kiire maisitaimede arengu spetsiaalsed starterväetised TurboSeed Zn või MagniStart NPZn, mida antakse mulda koos seemnega kuni 15 kg/ha. Mõlemad sisaldavad mikroelementi tsinki, mis on spetsiifiline just maisitaimede heaks arenguks.
Piimatootjatel on võimalus maisi väetada ka vedelsõnnikuga, mis koos mineraalväetisega annab parima tulemuse. Orgaaniline väetis annab maisile vajalike toiteelemente ja ergutab mulla mikrobioloogilist aktiivsust, mineraalne väetis täiendab toimespektrit ja toimeviise. Näiteks ei omasta taimik lägast piisavalt väävlit. Väävel on aga väga oluline õigeks N/S suhteks. Siin on sobilik kasutada kasvuaegselt täiendavalt lämmastikväävel väetiseid nagu NS, ASN, AS jt arvestusega N40-60 kg/ha. Parim täiendväetamise meetod on spetsiaalse vaheltharijaga antuna mulda ridade vahele. Tsentrifugaalkülvikuga hajusalt pealt väetades satuvad väetisegraanulid lehetuppedesse ja võivad kõrge kontsentratsiooniga põletusi tekitada.
Mais „talub“ suuri orgaanilise väetise koguseid. Selle tõttu on levinud paljudel valearusaam, et lauda lähedale maisipõllule on võimalik kasutada ära suur kogus vedelsõnnikust, isegi kuni 100 t/ha. Kõrge terasaagi saamiseks ei soovitata aga maisi väetada lägaga mitte rohkem kui 30-40 t/ha, sest eesmärk pole mitte saada suurt haljasmassi vaid suurt terasaaki. Vedelsõnnikus on suur osa lämmastikust orgaanilises vormis, mis mineraliseerub mullas ehk muutub taimele kättesaadavaks kogu suvise kasvuperioodi jooksul. Suve teisel poolel pole aga hea, et taim liialt palju lämmastikku saab, sest:
Hetkel kuum
suureneb hilissuvine vegetatiivne kasv, lehtede ja varte areng, mitte teradesse tärklise kogunemine,terade valmimine e kuivaine kogunemine lükkub hilisemaks.
Maisisilo viljelemise peamised faktorid:
Sobiv sort, mis annab Eesti kliimatingimustes vahaküpse terasaagi.Varajane külviaeg.Optimaalne väetamine: mineraal ja orgaanilise väetise koosmõju + õige NPKS vahekord +starterväetised.Vaheltharimine koos täiendväetamisega, mis tagab maisile väga vajaliku mulla õhustamise, täiendava umbrohutõrje ja parima pealtväetise paigutuse. Efektiivne taimekaitse, eelkõige umbrohutõrje, et noored taimed ei peaks konkureerima umbrohuga.
LOE LISAKS:
Maisikasvatus Haage Agros
Haage Agro kasvatab maisi 49 hektaril. Ettevõtte juhi Andres Härmi sõnul on nad juba kogemustega maisikasvatajad ja tööde planeerimine on paika loksunud – külvatakse peale muu vilja külvi, pigem mai II pooles ja maisisilo hakatakse tegema peale muu teravilja koristust.
Tööd Haage Agro maisipõllul:
• Eelvili 2012 talinisu;
• 05.05.2013 libistamine;
• 06.05.2013 kivikorjamine;
• 15-16.05.2013 sügavkobestamine;
• 16-18.05.2013 külvamine, sort CRESCENDO;
• 29.05.2013 taimekaitse: Maister 1,48 l/ha;
• 01.06.2013 mineraalväetis AN 200 kg/ ha;
• 14-21.06.2013 vedelsõnnik 30 m3/ha;
• koristus nädal 38.
Tammsaare OÜ sai sel aastal pea 3 meetrise maisi
Tammsaare OÜ agronoomi Kalju Karusioni sõnul on vägeva maisisaagi saamisel võtmesõnadeks õigeaegne ja õiges koguses kvaliteetne taimekaitse ja väetamine. Tsink, magneesium ja boor on maisikasvatamisel tähtsaimad mineraalid.
Tööd Tammsaare OÜ maisipõllul:
• Lägaga väetamine (eelmisel sügisel);
• Kevadine sügavkobestiga harimine;
• Külviaeg mai keskel;
• Juuni alguses tehtud umbrohu tõrje: Maister 1,5l/h + Estet 0,5l/h + kleepaine Trend 0,1l/h;
• Väetatud NPK 5-10-25, karbamiid, N-34, NS-21+24;
• Jaanipäeva paiku pritsitud Maximus Extra Mg 4 kg/h + Ekolist MONO Tsink 1,5l/h.
• Koristus sept. lõpp.
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele