Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mahetootjad: toetus peab minema toodangut andvatele mahetootjatele
Mahepõllumajanduse Koostöökogu on Põllumajandusministeeriumiga sarnasel seisukohal, et mahetoetuse maksmise tingimused tuleks üle vaadata, eesmärgiga toetada mahetoidu tootmisele pühendunud tootjaid ja välistada mahetoetuse mittesihipärase kasutamise juhtumid.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu ei pea õigeks, et mahepõllumajandusliku tootmise toetust saavad ettevõtjad, kes tegelikult midagi ei tooda. „Sellisel juhul jäävad tootjad, kes näevad vaeva ja toodavad mahetoodangut, ebavõrdsesse olukorda. Mahepõllumajandusliku tootmise toetus on mõeldud eelkõige lisakulutuste ja saamata jäänud tulu kompenseerimiseks võrreldes tavatootmisega. Isik, kes midagi ei tooda, ei peaks saama ka toetust,“ ütles Koostöökogu liige, Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse juhataja Airi Vetemaa. „Me väga loodame, et edaspidi tulevad sellised juhtumid, kus mahetoetuse mõtet kuritarvitatakse, kiiresti välja ja sellistel juhtudel nõutakse mahetoetus tagasi.“
Mahepõllumajanduse Koostöökogu on võtnud aktiivselt osa uue Maaelu Arengukava (2014-2020) toetuste väljatöötamisest ja teinud ettepanekuid, et toetus läheks eelkõige toodangut andvatele tootjatele. Näiteks on tehtud ettepanek lisada saagi koristamise nõue.
Mahepõllumajanduse valinud talunikud on sõnastanud oma missiooni laiemalt: mahetootjatel on soov toota tervislikku mahetoitu ja hoida keskkonda. Lisaks toodangu andmisele kaasnevad mahetootmisega selliseid avalikud hüved nagu puhas keskkond, elurikkus, loomade heaolu jms.
Pärnumaal tegutseva mahetaluniku, Mätiku talu peremehe Aivar Pikkmetsa sõnul tunneb ta muret, et üksikute negatiivsete näidete põhjal kiputakse kujundama arvamus kõigi mahetalunike kohta. „Nagu enamik mahetootjaid, nii tegeleme ka meie siin Mätiku talus mahepõllumajandusega ikka selleks, et toota maitsvat ja tervislikku mahetoitu. Teeme koostööd nõustajate ja teadlastega, et leida optimaalseid lahendusi ja tehnoloogiaid paremaks majandamiseks,“ rääkis Pikkmets. Ta lisas, et mahetootjad teevad ka pingutusi mahetoidu jõudmiseks inimeste toidulauale. „Paraku on mahetoidu töötlemisvõimalusi vähe ja nii ei pruugi mahedalt põllul ning laudas toodetu mahedana tarbijani jõuda. Et mahetoit jõuaks tarbija toidulauale, on lisaks mahetootmisele väga oluline toetada ka mahetöötlemise käivitamist,“ märkis ta.
Mahetoidu tarbimine ja nõudlus kasvavad Eestis üha kiirenevas tempos ning suureneb tarbijate teadlikkus mahetoidu eelistest. Samuti on viimastel aastatel suurenenud mahetoidu eksport. Hea näitena tootjate koostööst turustamisel võib tuua tulundusühistu Wiru Vili äsja avatud maheteravilja terminali. Eestis on mahepõllumajanduslikku maad 152 000 hektarit ja mahetootjaid on 1557.
Mahepõllumajanduse Koostöökokku kuuluvad kõik mahepõllumajanduse arendamisega aktiivselt tegelevad organisatsioonid: TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele