Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 5. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Aastatel 2007-2013 on tehtud ulatuslikke investeeringuid töötlemisse ja turustamisse – selleks vajalike seadmeparkide soetamist ja kaasajastamist on Euroopa Kalandusfondi vahenditest toetatud 15,1 miljoni euro eest,“ ütles kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. „Praegu näemegi juba eksporditava kalatoodangu väärtuse kahekordset kasvu, mis tuleneb peamiselt külmutatud kala toodetest. Väärtuse kasvule aitavad kaasa Euroopa Kalandusfondi abil tehtud investeeringud.“

Ekspertkomisjoni arutelul tõdeti, et Eesti kalatöötlemissektori eelised on püügipiirkondade ning turgude lähedus. „Just soodsa geograafilise asukoha tõttu võiks tekkida huvi väliskapitali investeeringuteks,“ sõnas Soome.

Aastateks 2014–2020 seati sektoriga ühiselt prioriteetideks kalatöötlemise ja turustamise sektori tootearendus ning uute keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõtmine. „Kalandustoodete töötlemine, mille tulemuseks on uued, kõrgema lisandväärtusega tooted, on prioriteet. Innovaatiliste toodete arendamine kasvõi näiteks kaassaadustest ja mittekaubanduslike liikidest, võimaldaks leida uusi turge,“ rääkis Ain Soome.

Ekspertkomisjoni hinnangul tuleb järgnevatel aastatel suurendada ka kala kättesaadavust ja sisetarbimist.  2012. aastal jäi riigisiseseks tarbimiseks 25% Eesti kala kogutoodangust (püük ja vesiviljelus), eksporditi 75% toodangust. Kala ja kalatooteid eksporditi 54 erinevasse sihtriiki.

Aastatel 2007-2013 on Euroopa Kalandusfondi vahenditest toetatud 88 töötlemise ja turustamise projekti, kokku 15,1 miljoni euro eest.