Reedel, 15. novembril, kaitses Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Leila Mainla väitekitja “Muutused õunte biokeemilises koostises sõltuvalt aed-õunapuu (Malus domestica Borkh.) pookealusest ja kaltsiumiga väetamisest”.
„Erinevates uuringutes on selgunud, et puu- ja köögiviljades sisalduvatel bioaktiivsetel ainetel on oluline mõju inimese tervisele,“ rääkis maaülikooli doktorant Leila Mainla. „Seetõttu on hakatud teadusuuringutes rohkem tähelepanu pöörama õunte biokeemilisele koostisele, siiski on endiselt olulised ka õunte välimus, maitse ja säilivus."
Mainla kinnitusel mõjutavad õuntes sisalduvate antioksüdantide polüfenoolide sisaldust lisaks sordiomadustele ka istandiku geograafiline asukoht, vegetatsiooniperioodi ilmastik, agrotehnika (st väetamine, taimekaitse, võralõikus), puu saagikus, vilja asukoht võras ja vilja küpsusaste, samas on pookealuse mõju õunte polüfenoolide sisaldusele tema sõnul vähe uuritud. „Eestis kasvatatavate õunasortide polüfenoolide sisalduse kohta puudusid enne käesolevat uurimistööd teaduskirjanduses andmed,“ täpsustas ta.
Mainla selgitas, et õunakasvatuses on lisaks põhiväetamisele, st juure kaudu väetamisele, levinud ka juureväline ehk lehe kaudu väetamine, mille käigus pritsitakse väetiselahusega õunapuu võra. „Eelkõige kasutatakse juurevälist väetamist kaltsiumipuudusest tingitud füsioloogiliste häirete vähendamiseks viljadel,“ kommenteeris doktorant. „Samas on pritsimise mõju polüfenoolide sisaldusele vähe uuritud.“

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele