Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maaülikooli peahoone müük toppab
Miks ei õnnestu Eesti Maaülikooli endise peahoone müük – on hoone liiga spetsiifiline või Tartu liiga väike? Eesti Maaülikool on taas loobumas peahoonest, mis asub aadressil Kreutzwaldi 64.
Üle poole nii esimesest kui ka teisest korrusest on tühi. Maaülikool ja üürnikud kasutavad kokku vaid 1400 ruutmeetrit. Ülikooli käibest on hoone seega suuremalt jaolt väljas.
Tühjus tekkis tänavu kevadel, kui valmis Kreutzwaldi 5D korpuse juurdeehitus ja õppetöö aadressil Kreutzwaldi 64 lõppes ehk kolis teisele poole tänavat.
Maaülikooli nõukogu otsusega pandi endine peahoone müüki tänavu 30. mail. Müügiga hakkas tegelema kinnisvarabüroo Uus Maa. Müügihinnaks arvestati 960 000 eurot ehk 141 eurot netopinna ruutmeetri kohta.
Avalike enampakkumiste esitamise tähtajaks määrati 4. november. Selleks kuupäevaks ühtegi pakkumist aga ei laekunud.
Uus Maa Tartu büroo äripindade maakleri Gundo Roosve sõnul vestlesid nad kolme huvilisega, ent hinnapakkumisteni ei jõutud. Roosve järgi oli põhiprobleemiks äriplaani puudumine ja huviliste teadmatus, mida hoonega edasi teha. Huvilised ei esindanud Tartu Ülikooli ega Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusi, vaid erafirmasid.
Tuleb hinda langetada. Järgmist müügitähtaega ei ole veel otsustatud. Otsustatud pole ka, millise hinnaga teisele ringile minnakse. Roosve arvates tuleb ilmselgelt hinda väiksemaks muuta. Müük võib tema hinnangul kesta mitu aastat.
Maaülikooli varahaldusosakonna juhataja Toivo Ilves on lootusrikas. Tema sõnul annab hoonele peale ehitada kolmanda korruse. See võib huvilistele üks ostuargument olla.
Konksuga kommunaalkulud. Kreutzwaldi 64 küttekulud on suuremad kui tänavu valminud Kreutzwaldi 5D juurdeehitusel, ent siin on oma konks.
Ilvese sõnul viiakse kaasaegsete hoonete küttekulude maht alla, aga igasugused tehnosüsteemid – ventilaatorid, jahutussüsteemid – tõstavad hoone kulu üles. Vanemates hoonetes nagu Kreutzwaldi 64 sellise tehnohoolduse peale raha kulutama ei pea.
Akadeemilist vara keeruline müüa
Akadeemiliste kinnistute müük ei ole lihtne ja Maaülikool on seda omal nahal ka varem tunda saanud. 2009. aasta 26. novembril pandi Maaülikooli nõukogu otsusega müüki Harku mõis ja eksperimentaalbioloogia instituudi hoone, mis paikneb samuti Tallinna külje all Harkus. Mõisa krunt on 31,83 hektarit, instituudi oma 21,33. Kinnistute hoonetes on ruutmeetreid 6787. Esialgu taheti nende eest kokku 3 miljonit eurot. Ostjat selle hinnaga leida ei õnnestunud.
Hetkel kuum
Harkus tehti mitu enampakkumist – ja pakkumisi oodatakse seal endiselt. On tehtud otsus müüa need kinnistud otsustuskorras.
Kahe potentsiaalse eraettevõtjast ostjaga on Kinnisvarabüroo Uus Maa esindajad ka Maaülikooli haldusosakonna nõukogus juba käinud, teatakse nende äriplaane, ent tehinguni pole jõutud.
Harku mõisa hind on kukkunud 449 900 euro ja eksperimentaalbioloogia instituudi kinnistu oma 639 100 euro peale. Seega on hind langenud peaaegu kolm korda ja võib veelgi kukkuda, ehkki külje all laiub Tallinn.
Hooned on suured ja kehvas seisus. Harku objektid on Maaülikooli varahaldusosakonna juhataja Toivo Ilvese sõnul liiga suured ja amortiseerunud. Teadusgrupp, mis Harkusse oli jäänud, toodi juba üle Tartusse.
Viimase kolme aastaga on Uus Maa müünud kümmekond Maaülikooli kinnistut. Enamik neist on olnud säärased, millel paiknevad korteriomandid või kasutuseta hooned.
Taust
Maaülikooli endine peahoone
Kreutzwaldi 64 valmis 1992. aastal, ülikooli juhiti sellest hoonest 1996–2007.
Üürnikud on Maaülikooli finantsteenistus ja haldusteenistus, üks sihtasutus, ülikooli IT-osakond ja Metsaekspert.
Suletud netopinda on 6787 ruutmeetrit. Kui arvata välja koridorid ja üldpind, jääb järele 3665 ruutmeetrit.
Krundi pindala peaaegu kolm hektarit. Tegemist on ühiskondliku maaga.
Ehitis – madalvundament, kandekonstruktsioonid ja välisseinad tellistest ja väikeblokkidest, vahe- ja katuslaed monteeritavast raudbetoonist. Seinu katab terrasiitkrohv. Täiskelder, mis puudub vaid hiljem ehitatud aula all. Keldris paikneb toiduainetetööstuse minimudelina mikromeierei, seal on ka arhiivid ja soojasõlmed.
Hoone kütmiseks kasutatakse nii kaugkütet, elektrikütet kui ka õhksoojuspumpi.
Puudused – kevaditi tekib keldris probleeme pinnaseveega. Veekahjustusi on tekitanud ka katuseakende läbijooksud. Küsitav osa ruumide värvivalik.
Maaülikoolil on netobilansis kokku 117 399 ruutmeetrit. Endise peahoone 6781 ruutmeetrit moodustab sellest 5,8 protsenti.
Autor: Andres Tohver
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele