27. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lisaks talupidajatele ja nende esindusorganisatsioonidele osalevad kongressi töös mitmed teised maaeluga tihedalt seotud organisatsioonid ning käsitletakse erinevaid tulevikustsenaariume ja jätkusuutliku arengu võimalusi. Kongressil toimub avalik arutelu Eesti maaelu tuleviku üle, milles osalevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, majandusteadlane Andres Arrak, Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Kalle Hamburg. Arutelu juhib ETKLi peadirektor Kaul Nurm.

Maaelu arengukava 2014-2020 ja selle vahendite jaotust saab ja tuleb vaadelda vaid koosmõjus ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) otsetoetustega. Niinimetatud „esimesest sambast“, ehk paljukõneldud hektaripõhisest otsetoetusest läheb üle poole (53%) tegelikult vaid ligikaudu 500 suurimale põllumajandusettevõttele. Seevastu peretalud ja väiketootjad, mis on kogu Euroopas valdav toidutootmise mudel ja mida Euroopa maksumaksja tavaliselt silmas peab rääkides maaelu toetamise vajadusest, saavad tänu toetatava põllumaa väiksemale pinnale ÜPP esimese samba oodatavast kasvust tuge vaid määral, mis ei võimalda muuta nende tootmist ei efektiivsemaks, innovaatilisemaks ega keskkonda säästvamaks. Kogu muu maaettevõtlus, mis pole otseselt seotud põllumaaga, ei saa aga otsetoetustest ehk esimesest sambast mitte mingit toetust. Ometi peitub suurim kasvupotentsiaal just väikestes ettevõtetes, kelle omandis on arvestatav osa Eesti põllumajandusmaast ning ühtlasi toormest paindliku ja mitmekesise toiduainetetööstuse tarvis. Puudulik juurdepääs krediidile, investeeringutoetustele ja nõustamisele, millega väiketootjad iga päev kokku puutuvad, on turutõrke ilmingud, mille leevendamiseks on ellu kutsutud maaelu toetused ehk ÜPP II sammas.

Talupidajate, maal tegutsevate mikro, - väike- ja keskmiste ettevõtjate, maakogukondade ja keskkonnaühenduste katusorganisatsioonid on teinud valitsuses arutusele tuleva maaelu arengukava eelnõu muutmiseks terve rea ühiseid ettepanekuid, mis aitaksid tagada põllumajanduse ja maaelu jätkusuutliku arengu, milles oleksid tasakaalus kõik kolm elementi: konkurentsivõime, sotsiaalne-  ja keskkonnaaspekt.

Tähtsaim eesmärk peab olema tagada, et elu maal üldse säiliks, et inimestel oleksid töökohad, elamiskõlblik keskkond ja motiiv kodupaika jääda ning oma lapsed seal üles kasvatada. Mitmed esitatud ettepanekud on leidnud heakskiitu arengukava eelnõus ning kindlasti on MAK 2014-2020 näol tegemist valdavalt positiivse dokumendiga, kuid samas mõned kriitilise tähtsusega küsimused on jätkuvalt lahenduseta.

Praegusel  maaelu arengukava eelnõu muutmata kujul vastuvõtmisel läheksid lisaks ÜPP I samba vahenditele ka maaelutoetused suures osas just nendele suurtootjatele, kes sellist tasakaalustatust ei taga ega nimetatud prioriteete endale eesmärgiks ei sea. Lisaks kannatab Eesti toidujulgeolek ja tekib reaalne oht, et suur osa Eesti põllumajandusest läheb kolmandatest riikidest pärit investorite omandusse, kellel puudub igasugune side Eestiga ja sotsiaalne vastutus siin toimuva eest.

Ülaltoodud teemadele keskenduv Eestimaa Talupidajate Keskliidu kongress „Taludeta pole maaelu“ algab Tallinnas, Hotell Euroopa konverentsikeskuses täna kell 10.30.