Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 23. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaitseala asub Viljandi maakonnas Kõo vallas Saviaugu, Kangrussaare, Maalasti, Venevere ja Unakvere külas ning Suure-Jaani vallas Ülde ja Kurnuvere külas. Valdavalt on tegemist riigile kuuluva alaga, kuid 113,6 ha (21 maaüksust) on eraomandis.

Kaitseala piiri määrab ära Navesti ja tema lisajõe Räpu orundi ulatus. Kaitseala tuumiku moodustavad Navesti jõe orulammil asuvad madalsoo- ja soometsade kooslused ning orulammi nõlvadel asuvad märjad metsad, mis vähendavad ümbritseva põllumajandusmaastiku mõju sookooslustele.

Ala kogupindala on 527,2 hektarit, mis on väikeses osas (35,8 hektarit) juba varasemalt suur-konnakotka püsielupaigana kaitse alla võetud. Looduskaitseala kõige väärtuslikum elupaik on liigirikas madalsoo, mis moodustab kaitseala pindalast 47%. Lisaks sellele kaitstakse looduskaitsealal metsaelupaiku, linnu-, liblika- ja taimeliike ning saarmast.

Lisaks kiitis valitsus heaks nii Maalasti, Kalana, Peipsiveere ja Haavassoo kaitsealade kaitse-eeskirjad.

Üle 200 kaitseala kaitse-eeskirjad vajavad uuendamist

„Paljude Eesti kaitsealade kaitsekorrad on kehtestatud juba üsna ammu ja vajavad seetõttu värskendust. Eesmärk on, et kaitsealad tagaks loodusväärtuste säilimise parimal võimalikul moel. Uue looduskaitseseaduse alusel on nüüdseks kinnitatud eeskirjad 16-le kaitsealale. Uuendada on vaja veel enam kui 200 kaitseala reegleid,“ rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.