Karl Lindam: kas rahandusministeerium neelab Eesti põllumajanduse?

Euroopa põllumajandussektor on jõudnud kriitilisse seisu. Pärast 18. detsembril toimunud ulatuslikku põllumeeste meeleavaldust, kus üle 10 000 põllumehe kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist juhtisid tähelepanu sektori süvenevatele probleemidele, reageerisid Euroopa Liidu institutsioonid erakorralise kohtumisega.

Eile, 18. detsembril, kogunes Brüsselisse ligi 10 000 põllumajandustootjat kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist, et osaleda rahumeelsel meeleavaldusel Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tuleviku nimel. Tegemist oli suurima põllumajandusprotestiga Brüsselis viimase 30 aasta jooksul. Protestiga ühines ka Eesti 21-liikmeline põllumeeste delegatsioon.

Ilmselt mäletate veel 2024. aasta algust, kui Euroopa uudisvooge täitsid pildid traktorikolonnidest. Põllumeeste massilised meeleavaldused juhtisid tähelepanu süvenevale kriisile sektoris. Aasta on möödunud ja suurem müra vaibunud, kuid kas põllumeeste olukord on tegelikult paranenud? Selle aasta Ipsos'e ja CropLife Europe'i uuring “Farmers’ Horizon: One Year After the Protest” maalib olukorrast kainestava pildi.

Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.