Karl Lindam: kas rahandusministeerium neelab Eesti põllumajanduse?

Euroopa põllumajandussektor on jõudnud kriitilisse seisu. Pärast 18. detsembril toimunud ulatuslikku põllumeeste meeleavaldust, kus üle 10 000 põllumehe kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist juhtisid tähelepanu sektori süvenevatele probleemidele, reageerisid Euroopa Liidu institutsioonid erakorralise kohtumisega.

Eile, 18. detsembril, kogunes Brüsselisse ligi 10 000 põllumajandustootjat kõigist 27 Euroopa Liidu liikmesriigist, et osaleda rahumeelsel meeleavaldusel Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tuleviku nimel. Tegemist oli suurima põllumajandusprotestiga Brüsselis viimase 30 aasta jooksul. Protestiga ühines ka Eesti 21-liikmeline põllumeeste delegatsioon.

Ilmselt mäletate veel 2024. aasta algust, kui Euroopa uudisvooge täitsid pildid traktorikolonnidest. Põllumeeste massilised meeleavaldused juhtisid tähelepanu süvenevale kriisile sektoris. Aasta on möödunud ja suurem müra vaibunud, kuid kas põllumeeste olukord on tegelikult paranenud? Selle aasta Ipsos'e ja CropLife Europe'i uuring “Farmers’ Horizon: One Year After the Protest” maalib olukorrast kainestava pildi.

Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.