Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Eesti keskkonna jaoks on alanud Euroopa Liidu eelarve uus seitsmeaastane periood lühidalt öeldes suurepärane,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Euroopa Liidu maksumaksja toel on varasematel aastatel saanud sisuliselt kogu Eesti kaasaegse veevärgi ja puhta joogivee. Järgmise seitsme aasta jooksul on meil võimalik investeerida ligi 400 miljonit eurot selleks, et hoida me suurt konkurentsieelist - puhast ja ilusat looduskeskkonda." 

Looduskaitsesse investeeritakse lähima seitsme aasta jooksul 100 miljonit eurot. Eelkõige on fookus elupaikade taastamisel, liigikaitsel, kaitsealade eest hoolitsemisel, aga panustatakse ka jõgede olukorra parandamisse ning saastunud alade puhastamisse ja ohutuks tegemisse. Näiteks puhastatakse ohtlike ainetega saastunud ja praegu kehvas seisus olevad Purtse jõgi koos oma lisajõgedega ning Kroodi oja. Lisaks panustatakse ka Kukruse aherainemäe kordategemisse.

Uuel eelarveperioodil on endiselt tähtis ka kaasaegse veevärgi ja puhta joogivee taristu edasine arendamine. Eesmärk on, et 2014. aasta lõpuks oleks kõikide suurte linnade elanikel võimalik juua puhast kraanivett.

Lisaks looduskaitsele kasutatakse Euroopa Liidu toetusi ka ettevõtete ressursi- ja energiasäästu suurendamiseks, sest sellest sõltub riigi konkurentsivõime. Eesti ettevõtete energia- ja süsinikumahukus on praegu aga üks suuremaid Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu toetustele lisanduvad veel ka keskkonnatasudest ja saastekvootidega kauplemisest saadavad rahad. Kokku investeeritakse keskkonnaga seotud tegevustesse järgmise seitsmeaastase perioodi jooksul üle miljardi euro.