Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Räägime rahast: otsetoetused 2014, 2015-2020
2013. aasta veebruari Ülemkogul lepiti kokku toetuste rahalised mahud. Kogu arvestus keskmise hektaripõhiste toetuste kohta on tehtud 2011. aasta toetusaluse põllumajandusmaa hektarite arvu alusel, Eestis oli see 865 061 ha. 2013 aastal oleme ÜPT pindala osas jõudnud 924 000 ha tasemele.
Eestile eraldatavate otsetoetuste aastane kogusumma kasvab 2013.a 101 mln € tasemelt 2020.a 169 mln € tasemele.
Juunis 2013 leppisid põllumajandusministrid kokku otsetoetuste tulevase struktuuri, samuti võimaluse üleminekutoetuste maksmise jätkamiseks vähenevas mahus kuni aastani 2020.
Otsetoetus muutub mitmeosaliseks, osa toetustest on kohustuslikud, osad riigi jaoks vabatahtlikud
Kohustuslikud on nn vanade liikmesriikide põhitoetus toetusõiguste alusel ja uute liikmesriikide ühtse pindalatoetusega jätkamine 2020. aastani (2003.a piirangu kadumisega), nn rohestamine ehk toetus keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside eest ja toetus noortele põllumajandustootjatele.
Liikmesriik võib vabatahtlikult rakendada toetust väiketootjatele, ümberjaotavat toetust (kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele) ja tootmiskohustusega seotud toetust raskustes sektorile või regioonile.
Peale riigieelarvest rahastatava üleminekutoetuse, on kõikide teiste toetuste katteallikas EL ÜPP eelarve. Üleminekutoetuste maksmine sõltub riigieelarve võimalustest ja siseriiklikest poliitilistest kokkulepetest. Toetused on piiratud toetuspõhiste piirmääradega vastava aasta riiklikust otsetoetuste ülemmäärast.
o Kohustuslike toetusskeemide puhul:
Rohestamine on kohustuslikus korras määratletud 30%-ga otsetoetuste aastasest summast ja põhinõudeid on kolm: põllukultuuride mitmekesisus monokultuursuse vältimiseks, püsirohumaade osakaalu säilitamine elupaikade ja elurikkuse säilitamiseks ja ökoloogilise alade määratlemine (5% põllumaast) , millel on tootmine keelatud või viiakse läbi viisil, mille korral ei kasuta taimekaitsevahendeid ja väetisi. Noortele, alla 40-aastastele esmakordselt iseseisva majapidamise juhtimisega alustavatele põllumajandustootjatele makstakse 25% kõrgemat toetusmäära riigi poolt valitud hektarite arvu piires, kokku 2% otsetoetuste kogusummast.
Hetkel kuum
o Vabatahtlike toetusskeemide puhul:
Väikepõllumajandustootjate lihtsustatud toetus piirdub 1250 euroga tootja kohta (Eesti tingimustes ca 8-10 ha suuruse maakasutusega majapidamiste jaoks) ja selleks võib kasutada kuni 10% riigi otsetoetuste kogusummast. Nende tootjate puhul on ka nõudeid vähem: ainult põllumajandusmaana käsitletavate hektarite säilitamine.Seotud toetuste jaoks võib kasutada kuni 13% otsetoetuste aastasummast, kuid selle toetuse maksmiseks tuleb Euroopa Komisjonile esitada põhjendused ja arvutused ning saada heakskiit vajadusele teatud sektorit raskustest välja aidata.Nn ümberjaotav toetus on kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele. Eesti puhul on räägitud 39 hektarist, kuid selle rakendamise otsus tuleb teha 1. augustiks 2014. Otsust võib hiljem muuta, teavitades eelneva aasta augustiks, kuidas uuel aastal plaanitakse maksta. Võib iga aasta ümber otsustada. Mõistlik oleks pikema perioodi peale otsustada ära, et tootjad teaks, milliste rahavoogudega võivad arvestada.Lisavõimalus on üleminekutoetuste maksmine riigieelarvest 2013. aastaks kokku lepitud sektoritele ja kokkulepitud tingimustel 5%-lise sammuga vähenevas mahus, alates 80%-st 2014.a kuni 50%-ni aastaks 2020. Nende toetuste maksmine sõltub eelkõige igal aastal riigieelarve võimalustest ja siseriiklikest poliitilistest kokkulepetest.
Üleminekuaasta
Kuna 2014. aastaks kõiki uusi skeeme õigusaktidesse vormida ja rakendamist ette valmistada ei jõuta, lepiti kokku üleminekuaastas. Rahastamine toimub uue perioodi jaoks kokkulepitud mahus, ÜPT maksmine jätkub seniste reeglite järgi. Üleminekumäärusesse ÜPT 2003.a. referentsi kadumine, võimalus otsetoetuste ja maaelu arengutoetuste vahelisteks ülekanneteks ja ümberjaotava toetuse võimalus 2014. aastast.
Esimesed otsused 2014.a. kohta tuleb teha aasta lõpuks, 2015.a. toetuste kohta 1.augustiks 2014.
2014. aastal on maaelu toetuste puhul kavas:
Taotlusvoorud meetmete puhul, kus on kasutada 2007-2013 perioodi vahendeid:
o Tootjarühmade loomine ja arendamine.
o Eesti lairiba-internetivõrgu katvuse tõstmine.
Meetmed, kus võetakse (vanade reeglite alusel) uusi taotlusi (rahastades 2014-2020 perioodi vahenditest):
o Koolitus- ja teavitustegevused.
o Nõuandeteenuste toetamine.
Pikendatakse olemasolevate pindala- ja loomatoetuste kohustusi, rahastades neid uue perioodi vahenditest:
o Keskkonnasõbraliku majandamise toetus.
o Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.
o Ohustatud tõugu looma pidamise toetus.
o Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.
o Mahepõllumajandus.
o Loomade heaolu toetus.
o Natura 2000 toetus põllumajandusmaale.
o Natura 2000 toetus erametsamaale.
Seotud lood
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele