Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 30. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See on meie jaoks väga oluline märk. Oleme üle 20 aasta selle nimel tööd teinud ja see, et see pääldis sellise tähelepanuavaldusega, see meeldis meile kõigile väga. See oli meile nagu juubelikink,“ rääkis Saidafarmi juht Juhan Särgava, kelle ettevõte tähistas just hiljaaegu 20dat tegevusaastat. „Saidafarmis on 30 inimest tööl ja see oli kogu meie kollektiivi töövõit. Selle auhinna kätteandmine oli tõsiselt suur sündmus iseenesest  ja elamus. Meil on teisi väga tugevaid mahetootjaid ja ma loodan, et nii üks kui teine jõuab sama tunnustuseni – meie eesmärk on ühine – et me toidu tootmise juures ei koormaks ümbritsevat keskkonda ära.“

Ilmataat lasi kõik sügistööd rahulikult ära teha

Särgava sõnul on selle aasta suurim kordaminek see, et üle pika aja saavutasid nad Ilmataadiga positiivse kokkuleppe. „Sügisel õnnestus sõnnik panna sügiskünni alla ja külvata Sangaste rukis 60le hektarile just täpselt nii, mahedalt, nagu seda kunagi esiisad on teinud. Oleme üritanud nii teha ka varasematel aastatel aga ikka on midagi natuke nihu läinud. Vesiste sügistega on siiani olnud alati raskusi sõnniku laotamisega õigel ajal õigele põllule ja künniga, aga sel aastal oli n.ö laisa põllumehe aasta. Loodame, et saame saagilisa tänu hästi tehtud töödele ja oleme rõõmsad, et saime kõik valmis,“ selgitas Särgava.

Kliendiga sõprus peaks kestma ja süvenema

Saidafarm toob turule igal aastal paar uudistoodet. Eesti kaubanduskettidest leiab neid kõikjal, väljaarvatud Maxima. Lisaks ekspordib Saidafarm Soome, kus nende mahetooted on müügil kõigis Helsingi Stockmanni kauplustes. 

„Oma mahtude juures töötleme ümber umbes miljon kilo piima aastas ja jääme seega alla väga suuresti meie suurtele piimakombinaatidele. Meie mõõdud ja mastaabid on erinevad aga tahe areneda on sama,“ rääkis Särgava. „Müügi poole pealt saab öelda seda, et see aasta oli stabiilne, kui varem suvel mahud pidurdusid, siis sel aastal oli nõudlus kogu aasta vältel suurem kui suudame pakkuda. See on tekitanud veidi mugavust, mida ei tohiks lasta oma ettevõttesse sisse aga see on samas võimaldanud tegeleda teiste oluliste asjadega, näiteks uue lauda ehitusega. Seetõttu oleme väga tänulikud oma klientidele, kes meie tooteid armastavad ja tarbivad.“

Kari vabapidamisele

Uuest aastast peavad kõik mahelehmad minema vabapidamisele. Keerukas on selle juures eelkõige kiire, sundkorras  üleminek, see nõuab suurt ressurssi ja paraku ei ole kõigil mahepõllumeestel võimalik investeerida.

„Uue aasta veebruaris saame valmis uue lauda, mis võimaldab viia karja vabapidamisele. Kesksuvel oli Eestis veel pea 60 mahepiimakarja lõas ja kuidas nad oma asjad ära lahendavad, see on ebaselge ja keeruline. Loodetavasti antakse neile farmeritele ajapikendust järgmise aasta maikuuni, kuni tuleb uus euroraha taotlusvoor, vähemalt neile kes püüdlevad sinnapoole, et oma loomapidamistingimusi muuta,“ kommenteeris Särgava.

Tuleb ennast sättida rahapilve alla

Uuel aastal on oht, et toetuste tase pigem langeb kui tõuseb. On optimistlik ja pessimistlik stsenaarium.

„Pessimistliku stsenaariumi  järgi võib minna nii nagu Tõnu Post välja rehkendas. Positiivse stsenaariumina võib minna aga nii, et kuna uued toetusmeetmed ei ole täna lõpuni kokku lepitud ja pole ka veel täna jõus, siis ma usun ja loodan, et pigem kaldub see stsenaarium positiivsele lähemale. 2014. aasta on sisuliselt sama mis sel aastal, suurem muutus peaks toimuma 2015. aastal,“ selgitas Särgava . „Suured rajajooned on näha ja igaüks meist peab nüüd mõtlema, kuidas ennast sinna rahapilve alla sättida ja kuidas kogu sellest rõõmust osa saada. Ikka on neid, kes pole rahul ega mahu selle pilve alla ära. Meis kõigis põleb säraküünlana ka see soov, et  saada neist toetustest täiesti vabaks aga see pole võimalik üksi, ka teised liikmesriigid peaks olema siis selle poolt.  Asja unistuse uba peitub selles, et väga palju vähem on siis igasugu õpetajaid ja näitajaid, mida täitma peab. See reegel oli ka nõuka ajal sama, et kes oskab, see teeb ja kes ei oska see õpetab. Toetustega ei peaks maksma kinni valeõpetusi. Toetused ei tohiks hakata tootmist segama."

Uue aasta märksõnaks on efektiivsus

„See on selge, et meil lahedamaks ei lähe – tuleb mõelda, kuidas kokku hoida kulusid. Energiateemadel oleme maha jäänud, võimalusi tuleb otsida aga kõik need võimalused vajavad omakorda investeeringuid, tarku ja läbimõeldud otsuseid, et  tegevused ei kannataks. Palgas kokku hoida me ei saa, pigem peame juurde panustama. Tegija nutikus ja nobedad sõrmed on meie väiketootmise juures kõige aluseks,“ ütles Särgava uuele aastale mõeldes. „Õppimisvõimelist personali on raske leida. Oleme võtnud praktikante, kellest tublimad on jäänud tööle. Õppinud järelekasvu ei ole peale tulemas, see on probleem. Meie põhimure on, et me peame niipalju efektiivsemaks muutuma, et meie palgamaksmise võime palganõudlusele järgi jõuaks. Nõudlus on aga kiirem, kui suudame pakkuda ja seetõttu võime häid inimesi kaotada“.

Meie piimatööstuse konkurentsivõime peab kasvama

Särgava soovib kõigile põllumeestele usku ja armastust selle töö vastu, mis meid siiani elus on hoidnud.  „Need kes täna meie sektoris elus on, on tõsised tegijad. Viimased 20 aastat on olnud meie põllumajanduses väga palju edasiminekuid, mis sageli kiirelt unustatakse. Meil on pea pool karjast juba uutes hoonetes, meie piimatööstus on tasemel ja saame toodangut eksportida. Suur tahe on, et meie piimatööstuse konkurentsivõime edestaks Leedu piimatööstuse konkurentsivõimet. Oluline ei ole see kellele kuulub piimakombinaat  ja kui kaasaegne on tehas, oluline on see kuhu ja kuidas müüa toodang ning millised on suhted. Ja et tööstusel jääks rohkem raha  ka piimatootjale,“ rääkis Särgava. „Kui leedukad saavad hästi maha müüa meie toorainest tehtud toodangu, miks meie ei peaks siis sellega hakkama saama?“.

Veiseliha ausse

„Soovin, et meie veiseliha vääriliselt hinnataks. Meil on palju häid eeskujusid naabermaades, kus veiseliha on hinnatud toode. Seda liha on võimalik paremini müüa. On vaja loomingulisust ja järjepidevust ja vajadusel tuleb vargsi järele ahvida naabreid,“ soovis uueks aastaks Särgava veisekasvatajatele.

Head viljasaaki

„Viljakasvatajatele soovin viljaõnne – aga kui seda on palju, on hind madal. Pigem soovin, et meie saak oleks kõrge siis, kui mujal maailmas on väiksed saagid,“ soovis Särgava.