Räägime rahast: maaelu arengukava 2014-2020
Kogu Euroopa põllumajandussektori rahastamise maht uueks perioodiks on 95,6 miljardit eurot, millest Eesti saab 725,9 miljonit eurot.
Sellele lisandub Eesti riigi poolne osalus 25%. Lisaks on kavas kasutada ÜPP reformi raames kokkulepitud võimalust suunata osa vahendeid ÜPP I sambast II sambasse, summas 40 miljonit eurot.
MAK 2014-2020 eelarve on 1,007 miljardit eurot (praegusel perioodil 935,4 miljonit eurot).
Maaelu arengukava 2014-2020 eesmärgid on:
• Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire.
• Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga.
• Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel.
• Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine.
• Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.
Liikmesriigid saavad valida Euroopa Liidu tasandil ette antud meetmete seast. Kohustuslik on rakendada põllumajanduslikku keskkonnatoetust ja Leader-lähenemist. Kokku on aastatel 2014-2020 kavas rakendada üle 20 meetme (praegusel perioodil oli üle 30 meetme). Arvestades vahendite piiratust, siis on 2014-2020 perioodil osa toetustest plaanis anda tagastatava abi vormis läbi finantsinstrumentide (laenud, tagatised).
MAKi valdkonnad
Teadmussiirde valdkonnas kavandatavad meetmed on teadmussiire ja teave, nõuandeteenuste toetamine ja koostöö.
Konkurentsivõime valdkonnas kavandatavad meetmed on investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks, põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid ning noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine.
Toidutarneahela valdkonnas kavandatavad meetmed on kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon (hetkel on esimene kvaliteedikava Peipsi sibulale), investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ja tootjarühmade loomine.
Keskkonna valdkonnas kavandatavad meetmeid on kõige enam ja need on järgmised:
• Kiviaia taastamise toetus.
• Põllumajandusliku keskkonnatoetuse keskkonnasõbraliku majandamise toetus.
• Piirkondlik mullakaitse toetus.
• Keskkonnasõbraliku aianduse toetus.
• Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.
• Ohustatud tõugu looma pidamise.
• Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.
• Mahepõllumajandus.
• Natura 2000 toetus põllumajandusmaale.
• Natura 2000 toetus erametsamaale.
• Loomade heaolu toetus.
• Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine.
Maaettevõtluse ja kohaliku algatuse valdkonnas kavandatavad meetmed on iInvesteeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, metsandussaaduste töötlemine ja turustamine ja LEADER kohalikuks arenguks.
Mis on muutunud võrreldes 2007-2013 perioodiga?
• Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide kasutamisele – arengukavasse lisanduvad erinevad finantsinstrumendid tagatiste ja laenude näol. Eesmärk on parandada põllumajandustootjate ja maapiirkonna ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ja valmistuda võimalikuks toetuste vähenemiseks järgnevatel programmiperioodidel. Finantsinstrumentide kaudu saab toetada suuremat hulka ettevõtjaid ja vahendid jäävad sektori arendamiseks ringlusesse ka järgmisteks programmiperioodideks.
• Finantsinstrumentide eelarve 65 miljonit on ette nähtud eeskätt põllumajandustootmise investeeringute ja maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamiseks läbi tagastatava abi. Nende kahe valdkonna tagastamatu abi eelarved vähenevad võrreldes 2007-2013 perioodiga, kuid rahastamine tervikuna suureneb.
• Majandustegevuse mitmekesistamise puhul kitsendatakse toetatavate tegevuste ringi (eelkõige turismi ja uute voodikohtade rajamise osas) ja suurendatakse meetmesiseses eelarvejaotuses muude maaettevõtjate eelarve osakaalu.
• Rohkem pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, mis on oluline konkurentsivõime eeldus. Tegevused on suunatud tootjate ja teadlaste vahelise koostöö tugevdamisele ning teadustulemuste praktikas kasutuselevõtmise soodustamisele. Oluliselt suureneb teadmussiirde ja teavituse (3,6 miljonilt eurolt 12 miljoni euroni) ning koostöö meetme (6,5 miljonilt eurolt 18,7 miljoni euroni) eelarve. Võrreldes praeguse perioodiga lisandub mõlemas meetmes mitmeid uusi tegevusi.
• Kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste rahastamine, eesmärgiga põllumajandussaadusi senisest enam kohapeal väärindada ning kõrgemat lisandväärtust luua. Võrreldes perioodiga 2007–2013 on põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmise meetme eelarvet suurendatud 30 miljoni euro võrra (45 miljonilt 75 miljonini). Eesti toiduainetööstuse efektiivsus ja investeeringud on EL-i keskmisest märgatavalt väiksemad. See tähendab, et senisest arengust hoolimata vajab toiduainetööstuse kaasajastamine jätkuvat toetamist.
• Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele investeeringutele, mistõttu suund on liikuva tehnika toetamisest loobumise suunas. Uuel perioodil jääb liikuva tehnika tagastamatu abi vormis toetatavaks üksikutele spetsiifilistele sihtgruppidele – väiketootjad, ühistute investeeringud ning aiandussektor.
• Lisandub lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid tegevusi, eesmärgiga tuua tootja tarbijale lähemale ja pakkuda tootjatele uusi väljundeid oma toodangu turustamisel.
• Uuel perioodil on vähem meetmeid. Kavas on ära jätta külade uuendamise ja arendamise ning ebasoodsamate piirkondade toetused.
• Külade uuendamise ja arendamise investeeringuteks (nt avalikud kooskäimiskohad) on edaspidi võimalik toetust saada läbi Leader-lähenemise. Seetõttu suureneb ka meetme „Leader kohalikuks arenguks“ eelarve. Kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule tasandile, kuivõrd kohalikul tasandil on kõige parem teadmine kohalikest vajadustest ja potentsiaalist. Kogukondadel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata loodud ja loodava taristu ning kooskäimiskohtade pikaajalisele kasutamisele.
• Ebasoodsamate piirkondade toetust ei ole kavas rakendada, sest EL uue ebasoodsamate piirkondade määratluse kohaselt oleks kogu Eesti ebasoodne piirkond. Kogu Eesti ulatuses selle toetuse maksmine võtaks enam kui 10% MAKi vahenditest ja jätaks vähem raha investeeringu- ja keskkonnatoetusteks. Arvestades, et ebasoodsamate piirkondade toetuse nõuded on sarnased otsetoetustele, siis on olemuselt tegemist sissetulekutoetustega, mistõttu Eesti on olnud seisukohal, et pikas perspektiivis tuleks ebasoodsamate piirkondade toetus EL tasandil viia ühise põllumajanduspoliitika I sambasse.
• Rohkem tähelepanu pööratakse ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele, nähes selleks ette nii erinevaid meetmeid kui ka erinevaid stiimuleid meetmete siseselt. Ühistegevus on oluline väljund eelkõige väikestele ja keskmistele põllumajandustootjatele, kellel on piiratud ressursside tõttu raske üksi edukalt hakkama saada oma toodete müügieelse ettevalmistuse, töötlemise ja turustamisega.
• Lisandub uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi – piirkondlik mullakaitsetoetus ja keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Lisaks laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust võrreldes praeguse perioodiga. Oluliselt suureneb mitme meetme eelarve, nt keskkonnasõbraliku majandamise eelarve kasvab 105 miljonilt eurolt 144 miljoni euroni, mahepõllumajanduse eelarve kasvab 55,8 miljonilt eurolt 87,7 miljoni euroni. Samas tuleb silmas pidada, et praegusel perioodil käivitusid need 2009. aastal, mistõttu aasta kohta eelarved ei suurene.
• Mahepõllumajanduse puhul keskendutakse toodangu ja selle väärindamise ning mahetoodetena turustamise suurendamisele. Mahepõllumajandusmaa kasvu enam ette ei nähta. Suurendatakse aktiivsele tootmisele suunatud tegevuste toetusmäärasid.
• Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule, mh soodustatakse põllumajanduse investeeringutoetuste raames keskkonnaalaseid investeeringuid.
Maaelu arengukava eelarve 2007-2013 ja 2014-2020 võrdlus:
Meede | Eelarve | Eelarve |
2007-2013 | 2014-2020 | |
Teadmussiire ja teave | 3 666 012 | 12 000 000 |
Nõuandeteenuste toetamine | 4 567 569 | 6 600 000 |
Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon | 0 | 1 000 000 |
Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks | 191 050 202 | 172 866 647 |
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks | 45 490 319 | 75 000 000 |
Põllu- ja metsmajanduse taristu arendamine ja hoid | 48 232 333 | 55 000 000 |
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine | 22 565 835 | 25 000 000 |
Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas | 76 351 540 | 54 553 897 |
Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine | 14 248 000 | 10 000 000 |
Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine | 6 426 000 | 6 500 000 |
Tootjarühmade loomine | 4 481 619 | 6 000 000 |
Ebasoodsamate piirkondade toetus | 53 513 654 | – |
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale | 8 652 796 | 5 263 650 |
Natura 2000 toetus erametsamaale | 25 439 272 | 26 423 600 |
Põllumajanduslik keskkonnatoetus | 210 886 973 | 202 127 000 |
- Sh Keskkonnasõbraliku majandamise toetus | 105 198 573 | 144 000 000 |
- Sh Mahepõllumajandusliku tootmise toetus | 55 794 869 | |
- Sh Ohustatud tõugu looma pidamise toetus | 3 495 967 | 7 466 000 |
- Sh Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus | 894 763 | 583 000 |
- Sh Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus | 26 798 154 | 33 200 000 |
- Sh Piirkondlik mullakaitse toetus | – | 13 000 000 |
- Sh Keskkonnasõbraliku aianduse toetus | – | 3 878 000 |
Mahepõllumajandus | – | 87 700 000 |
Loomade heaolu toetus | 21 724 033 | 30 800 000 |
Vähetootlikud investeeringud (kiviaed) | 3 962 523 | 3 000 000 |
Kaitsemetsa rajamise toetus (ei rakendatud) | 4 281 093 | – |
Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP) | 6 499 074 | 18 700 000 |
Külade uuendamine ja arendamine | 53 958 605 | – |
Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER | 85 759 063 | 93 600 000 |
Tehniline abi | 38 115 139 | 38 713 950 |
Ületulevad kohustused | 18 700 000 | 12 000 000 |
Finantsinstrument | – | 65 000 000 |
ÜPP I samba toetuse vähenemise kompensatsioon | – | – |
Sammaste paindlikkus (vahendite suunamine I sambast II sambasse) | – | 40 000 000 |
Kokku | 935 350 513 | 1 007 848 744 |