Räägime rahast: maaelu arengukava 2014-2020

Sellele lisandub Eesti riigi poolne osalus 25%. Lisaks on kavas kasutada ÜPP reformi raames kokkulepitud võimalust suunata osa vahendeid ÜPP I sambast II sambasse, summas 40 miljonit eurot. 

MAK 2014-2020 eelarve on 1,007 miljardit eurot (praegusel perioodil 935,4 miljonit eurot).

Maaelu arengukava 2014-2020 eesmärgid on:

Konkurentsivõime valdkonnas kavandatavad meetmed on investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks, põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid ning noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine.

Toidutarneahela valdkonnas kavandatavad meetmed on kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon (hetkel on esimene kvaliteedikava Peipsi sibulale), investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks ja tootjarühmade loomine.

Keskkonna valdkonnas kavandatavad meetmeid on kõige enam ja need on järgmised:

• Kiviaia taastamise toetus.

• Põllumajandusliku keskkonnatoetuse keskkonnasõbraliku majandamise toetus.

• Piirkondlik mullakaitse toetus.

• Keskkonnasõbraliku aianduse toetus.

• Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.

• Ohustatud tõugu looma pidamise.

• Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

• Mahepõllumajandus.

• Natura 2000 toetus põllumajandusmaale.

• Natura 2000 toetus erametsamaale.

• Loomade heaolu toetus.

• Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine.

Maaettevõtluse ja kohaliku algatuse valdkonnas kavandatavad meetmed on iInvesteeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas, metsandussaaduste töötlemine ja turustamine  ja LEADER kohalikuks arenguks.

Mis on muutunud võrreldes 2007-2013 perioodiga?

• Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide kasutamisele – arengukavasse lisanduvad erinevad finantsinstrumendid tagatiste ja laenude näol. Eesmärk on parandada põllumajandustootjate ja maapiirkonna ettevõtjate juurdepääsu kapitalile ja valmistuda võimalikuks toetuste vähenemiseks järgnevatel programmiperioodidel. Finantsinstrumentide kaudu saab toetada suuremat hulka ettevõtjaid ja vahendid jäävad sektori arendamiseks ringlusesse ka järgmisteks programmiperioodideks.

• Finantsinstrumentide eelarve 65 miljonit on ette nähtud eeskätt põllumajandustootmise investeeringute ja maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetamiseks läbi tagastatava abi. Nende kahe valdkonna tagastamatu abi eelarved vähenevad võrreldes 2007-2013 perioodiga, kuid rahastamine tervikuna suureneb. 

• Majandustegevuse mitmekesistamise puhul kitsendatakse toetatavate tegevuste ringi (eelkõige turismi ja uute voodikohtade rajamise osas) ja suurendatakse meetmesiseses eelarvejaotuses muude maaettevõtjate eelarve osakaalu.

• Rohkem pööratakse tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile, mis on oluline konkurentsivõime eeldus. Tegevused on suunatud tootjate ja teadlaste vahelise koostöö tugevdamisele ning teadustulemuste praktikas kasutuselevõtmise soodustamisele. Oluliselt suureneb teadmussiirde ja teavituse (3,6 miljonilt eurolt 12 miljoni euroni) ning koostöö meetme (6,5 miljonilt eurolt 18,7 miljoni euroni) eelarve. Võrreldes praeguse perioodiga lisandub mõlemas meetmes mitmeid uusi tegevusi.

• Kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste rahastamine, eesmärgiga põllumajandussaadusi senisest enam kohapeal väärindada ning kõrgemat lisandväärtust luua. Võrreldes perioodiga 2007–2013 on põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmise meetme eelarvet suurendatud 30 miljoni euro võrra (45 miljonilt 75 miljonini). Eesti toiduainetööstuse efektiivsus ja investeeringud on EL-i keskmisest märgatavalt väiksemad. See tähendab, et senisest arengust hoolimata vajab toiduainetööstuse kaasajastamine jätkuvat toetamist.

• Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele investeeringutele, mistõttu suund on liikuva tehnika toetamisest loobumise suunas. Uuel perioodil jääb liikuva tehnika tagastamatu abi vormis toetatavaks üksikutele spetsiifilistele sihtgruppidele – väiketootjad, ühistute investeeringud ning aiandussektor.

• Lisandub lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid tegevusi, eesmärgiga tuua tootja tarbijale lähemale ja pakkuda tootjatele uusi väljundeid oma toodangu turustamisel.

• Uuel perioodil on vähem meetmeid. Kavas on ära jätta külade uuendamise ja arendamise ning ebasoodsamate piirkondade toetused.

• Külade uuendamise ja arendamise investeeringuteks (nt avalikud kooskäimiskohad) on edaspidi võimalik toetust saada läbi Leader-lähenemise. Seetõttu suureneb ka meetme „Leader kohalikuks arenguks“ eelarve. Kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule tasandile, kuivõrd kohalikul tasandil on kõige parem teadmine kohalikest vajadustest ja potentsiaalist. Kogukondadel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata loodud ja loodava taristu ning kooskäimiskohtade pikaajalisele kasutamisele.

• Ebasoodsamate piirkondade toetust ei ole kavas rakendada, sest EL uue ebasoodsamate piirkondade määratluse kohaselt oleks kogu Eesti ebasoodne piirkond. Kogu Eesti ulatuses selle toetuse maksmine võtaks enam kui 10% MAKi vahenditest ja jätaks vähem raha investeeringu- ja keskkonnatoetusteks. Arvestades, et ebasoodsamate piirkondade toetuse nõuded on sarnased otsetoetustele, siis on olemuselt tegemist sissetulekutoetustega, mistõttu Eesti on olnud seisukohal, et pikas perspektiivis tuleks ebasoodsamate piirkondade toetus EL tasandil viia ühise põllumajanduspoliitika I sambasse.  

• Rohkem tähelepanu pööratakse ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele, nähes selleks ette nii erinevaid meetmeid kui ka erinevaid stiimuleid meetmete siseselt. Ühistegevus on oluline väljund eelkõige väikestele ja keskmistele põllumajandustootjatele, kellel on piiratud ressursside tõttu raske üksi edukalt hakkama saada oma toodete müügieelse ettevalmistuse, töötlemise ja turustamisega.

• Lisandub uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi – piirkondlik mullakaitsetoetus ja keskkonnasõbraliku aianduse toetus. Lisaks laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust võrreldes praeguse perioodiga. Oluliselt suureneb mitme meetme eelarve, nt keskkonnasõbraliku majandamise eelarve kasvab 105 miljonilt eurolt 144 miljoni euroni, mahepõllumajanduse eelarve kasvab 55,8 miljonilt eurolt 87,7 miljoni euroni. Samas tuleb silmas pidada, et praegusel perioodil käivitusid need 2009. aastal, mistõttu aasta kohta eelarved ei suurene.

• Mahepõllumajanduse puhul keskendutakse toodangu ja selle väärindamise ning mahetoodetena turustamise suurendamisele. Mahepõllumajandusmaa kasvu enam ette ei nähta. Suurendatakse aktiivsele tootmisele suunatud tegevuste toetusmäärasid.

• Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule, mh soodustatakse põllumajanduse investeeringutoetuste raames keskkonnaalaseid investeeringuid.

Maaelu arengukava eelarve 2007-2013 ja 2014-2020 võrdlus: