- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalandustoetuste tähtsad muudatused 2014. aastal
Kalanduse valdkonnas on tänavu üleminekuaasta, kus põhirõhk on uue Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi õigusaktide väljatöötamisel. Kalandussektori jaoks jätkuvad mõningad toetusmeetmed 2007-2013 perioodi alles jäänud vahendite arvel.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi reguleeriva määruse arutelud Euroopa Liidu tasandil veel käivad ja lõppevad eeldatavasti mitte varem kui tänavu aprillis. Kuna fondi õigusakte veel ei ole, pole selgunud ka uueks perioodiks Eestile määratud eelarvet. Seega suure tõenäosusega ei ole aastate 2014-2020 vahendeid võimalik tänavu veel kasutada.
Uue fondi rakendamise põhimõtete dialoog kalandussektoriga käib aga juba mõnda aega. Koostöös on kokku pandud kalanduse strateegia ning eraldi ka täpsem vesiviljeluse strateegia. Praegu toimuvad ka konsultatsioonid sektori esindajatega võimalike meetmete põhimõtete üle, kuid täpsemad läbirääkimised tulevad siis, kui Euroopa Liit on vastu võtnud fondi määruse.
Eestile on oluline, et uue kalandusfondiga muutub otsustusprotsess kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete valikul regionaalsemaks ja saame Läänemere äärsete liikmesriikidega koostöös sobivad lahendused välja töötada.
Seniks on sektoril kasutada neid toetusi, mille jaoks on raha alles veel perioodist 2007–2013.
KASULIK TEADA: Tänavu planeeritavad taotlusvoorud senistest Euroopa Kalandusfondi meetmetest:
• Ühisinvesteeringud tootjaorganisatsioonidele, millest toetatakse kala külmutamiseks ja ladustamiseks kasutatava külm- ja laohoone ehitamist, kalandustoodete tootjate ühenduse liikmete toodetud vesiviljelustoodangu töötlemiseks vajaliku ehitise, sealhulgas külma- ja laohoone ehitamist ning kala käitlemiseks vajalike seadmete soetamist.
• Muud ühistegevused, millest toetatavad tegevused aitavad näiteks kalavarusid säästvalt majandada ja säilitada, parandada töötingimusi ja –ohutust, korraldada erinevate kalandussektori sidusrühmade koostööd jpm.
• Kalanduspiirkondade säästev areng, millest toetatakse kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamist, kalandustoodete ja agariku töötlemist ning kalandustoodete otseturustamist, kalandusega seotud turismi arendamist ja rannakülade taaselustamist, tegevuste mitmekesistamist ning koolitustegevusi. Selle meetme taotlusvoorud avatakse vaid neis rannapiirkondades, kus on veel eelarve jääki.
Autor: Olavi Petron
Seotud lood
Saaremaa suurim betoonitootja, Kuressaare firma AS Level ostis aasta alguses enamusosaluse Pöide vallas asuvas OÜ AquaMyk kalakasvanduses.
Eestile eraldatavate otsetoetuste aastane kogusumma kasvab 2013.a 101 mln € tasemelt 2020.a 169 mln € tasemele.
Kogu Euroopa põllumajandussektori rahastamise maht uueks perioodiks on 95,6 miljardit eurot, millest Eesti saab 725,9 miljonit eurot.
Kuna aasta-aastalt esineb kõrreliste umbrohtude tõrjega aina enam probleeme, on väga oluline saada need kontrolli alla juba sügisel. Taimekaitsevahendite esindaja Nordisk Alkali tehniline nõustaja/turundusjuht Ann Raukas nendib, et pikkadel sügistel peab kultuur konkureerima umbrohuga nii toitainete kui ka valguse osas ning lisaks loob tihe ja umbrohurikas taimik soodsad tingimused taimehaiguste levikuks.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele