Väikemetsa majandamine – teha ise või kutsuda ühistu appi?

Esimesed nõuanded tasuta. Võru Metsaomanike Liidu tegevjuht Erki Sok tunnistas, et paljude metsaomanike üks esimesi küsimusi on, kui suured on kulud, mis metsa majandamisega kaasnevad. “Alustame nõustamist sellest, mis on omaniku eesmärgid: kas plaan on metsast tulu teenida või lihtsalt hooldada ja endale küttepuid varuda. Tulu teenimine eeldab suuremat raiet ning metsaomanik peab seda tegevust planeerima hakates esitama keskkonnaametile metsateatise planeeritud töö või tegevuse kohta. Metsateatist omakorda saab ta esitada kehtiva metsamajandamise kava alusel. Kava koostamisega ongi seotud esimene väljaminek,” selgitas Sok.

Alates sellest aastast ei ole metsamajanduskava vaja teha juhul, kui metsakinnistu suurus on vähem kui 5 ha (varem oli see nii alla 2 ha suuruse metsa puhul). “Metsa inventeerida pole küll vaja, et samas on kava järgi lihtsam edaspidi metsas toimetada,“ märkis Toss. Kui metsamajanduskava ei ole, on omanikul õigus varuda oma metsast puitu vaid 20 tihumeetrit kinnistu kohta – talvepuud saab sealt kätte, aga müügilt suurt raha ei teeni.

Mõistlik teha ühistellimus. Kava saab metsaomanik tellida litsentseeritud metsakorraldusettevõtete käest, info nende kohta on avalik ja seda jagavad ka metsaühistud. “Võru metsaühistus on kavasid ühiselt tellitud juba 2005. aastast, välja on kujunenud kindlad, sobiva hinna ja kvaliteediga partnerid. Koos tellimine on kindlasti soodsam,” märkis Sok. Suure kinnistu puhul võib esialgne väljaminek osutuda päris suureks, ent kava koostamine on riigi poolt toetatud tegevus. Mullu kompenseeris riik läbi SA Erametsakeskus omanikule uue metsamajanduskavaga seotud kulutused täies ulatuses, kuid mitte rohkem kui 14,50 ha kohta. Tänavu ei ole toetussummade suurus veel teada, vastav määrus on eelnõu järgus.

Ära jäta metsa seisma. Metsaomanikul tuleb valida, kas majandada oma metsa ise, liituda ühistuga või kasutada mõne metsafirma abi. Ise majandamine eeldab süvenemist nii metsa hoolduse, vajalike tööde tellimise, puiduturu kui ka maksustamisega seotud teemadesse, mis võib kujuneda üsna keeruliseks ja ajamahukaks. Toss lisas, et paljudes ühistutes korraldatakse enampakkumisi metsatööde läbiviimiseks, konsulendid aitavad leida parimaid hinnapakkumisi, ühistud korraldavad ka õppe­päevi.

“Väikemetsaomanikul, kes oma metsaga ise pidevalt ei tegele, polegi tarvis olla pidevalt muutuva puiduturuga kursis. Otse loomulikult on tema otsustada, mis aastal ta raietöid teeb: kui ikka küttepuu hinnad on nirud, ei pea puid maha võtma. Hetkel näiteks on okaspuu palgi hinnad head, kütte- ja lehtpuul aga mitte. Otsuseid pole vaja kiirustades teha: kui mets on ikka 70–80 aastat kasvanud, siis pole vaja teha oma valikuid poole tunni jooksul,” lisas ta. 

Ka väikest metsaomandit ei tohiks tema sõnul mingil juhul seisma jätta. “Mets vananeb ja kaotab väärtust. Kui palgi hind on 70 eurot tm ja  küttepuu 24 eurot, siis on kahju suur, kui palgipuust ühe suvega küttepuu saab,” rõhutas ta.

Sok soovitab enne metsatööde tegemist kindlasti metsaühistu poole pöörduda. “Meie juurde jõutakse tihtipeale siis, kui ollakse pettuse osaliseks saadud, kuid siis on juba hilja. Individuaalnõustamisel teeme alustavale metsaomanikule selgeks põhitõed ja vastame edaspidi kõigile tekkivatele küsimustele. Igal omanikul on õigus saada tasuta nõu kuni 15 tundi aastas. Kuni 2 tundi on täielikult tasuta ja pikema nõustamise puhul, mis jääb 2–15 tunni piiresse, on tasuda ka omaosaluse jagu. Metsakonsulendi töötund maksab 26 eurot,” rääkis Sok.

Petturid teevad meele mõruks. Võrumaa metsaomanik Anu Somelar, kelle omandis 1996. aastast 19 ha metsa, on üks neist, kes metsa majandama hakates ka petturlusega kokku puutus. “Kõige paremast raieküpsest metsast sai teise sordi mets ja seda valusat kogemust ei taha siiamaani meenutada. Tükiks ajaks võttis metsamineku isu ära,” meenutas ta. Aastate jooksul on Somelar ise metsas toimetanud ja töid organiseerinud. “Oleme raiunud ja istutustöid teinud, harvendusraiet oleks veel vaja teha. Istutamised raha ei võta, sest kui teed metsaühistuga koostööd, siis makstakse see kulutus täielikult tagasi. Sisse istutamist on hiljem ka kontrollitud, et tööd vaid paberil ei oleks,” rääkis ta. Mullu võttis Somelar Võrumaa Metsaühistu abil ette raieõiguse võõrandamise: “Võõrandamine tehti enampakkumise korras, lepingu ühistuga oli väga asjalik – nemad kontrollivad nii tööde teostamist kui ka seda, et mets jääb pärast raiet heasse korda. Enampakkumisel saab omanik raha juba enne tööde läbiviimist kätte. Võin küll kinnitada, et paarikümne aasta jooksul on palju muutunud – iga korraga on metsategemisest natuke positiivsemad kogemused.”