Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärtel: Venemaa impordiloa taastamine kulgeb prognoosimatult
Intervjuu veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteliga.
Veterinaar- ja toiduamet saatis jaanuari lõpus vastuse Venemaa veterinaarametile Rosselhoznadzor kontrollakti kohta, mille tulemusel oli kehtestatud Eesti kala- ja piimatööstustele impordikeel Venemaal. Vastuses oli iga ettevõtte kohta tegevusplaan Tolliliidu nõuetega vastavusse viimiseks. Millistel ettevõtetel tuleb teha kõige enam ja milliseid muutusi peab tegema Eesti riiklikus järelevalvesüsteemis?
Ettevõtetes tehtavate muudatuste suurusi tuleb küsida ettevõtete endi käest. Aga dokument, mille Venemaale saatsime, sisaldas ka üldosa, ehk neid tegevusi, mida saame korrigeerida riigi tasandil. Kontekstist ei taha midagi välja rebida, kuid toon paar lihtsat näidet. Mõned raskemetallide ja radionukleiidide seired – teame, et Eesti keskkond on puhas ja terve ning siin on kõik hästi, kui aga venelased selliseid uuringuid nõuavad, siis me neid teeme. Varem ei ole tehtud meres sisalduvate dioksiidide uuringuid. Neid ei ole ratsionaalne teha iga aasta. Nüüd siis tuleb hakata tegema.
Eraldi teema on, kuidas tõendada, et riiklik inspektor viibib koorma pealelaadimise juures. Tegime selle jaoks nüüd eraldi registreerimislehe, mis hakkab olema igas ettevõttes. Sellele lehele märgitakse ettevõtte esindaja allkiri ja meie inspektori allkiri.
Nõutav on Tolliliidu seadusandluse olemasolu riigikeeles, vaatamata sellele, et Eestis on mingi generatsioon, kes on vabalt suuteline ka vene keeles toimetama. Põllumajandusministeerium on selle seadusandluse tõlkimise nüüd ette võtnud. Enam kui 3000 lehekülge vene ja Tolliliidu seadusandlust on varsti emakeeles kättesaadav ja on siis nii meie ametnikele kui ka ettevõtjatele paremini loetav ja seda saab siis ka suure hoolega jälgida.
Millised on peamised muutused, mida peavad ettevõtted tegema oma vastavusse viimiseks Tolliliidu nõuetega?
Seda peaksid ettevõtted ise ütlema. Iga ettevõtte kohta on koostatud tegevusplaan nõuetega vastavusse viimiseks. Meie strateegia on, et kui tegevusplaanis lubatud tähtaeg on kukkunud ja ettevõte ütleb, et on arvesse võtnud kõiki märkusi, siis teostame meie ettevõttes inspekteerimise ja saadame akti Moskvasse. Viie kalandusettevõtte puhul saime lõppinspekteerimise akti panna juba praegu Moskvasse saadetud vastustega lisana kaasa.
Kui me kahte sektorit võrdleme, siis kalaettevõtetele tehtud märkused olid marginaalset laadi ja piimatööstuste puhul on tegevusplaanides nõuetele vastavusse viimise tähtajad pikemad. Täpseid tähtaegu peab aga küsima nende käest. Iga ettevõte on unikaalne, ehitatud erineval ajal ja probleemid ka spetsiifilised.
Kui tihti on Eesti veterinaar- ja toiduamet praegu Venemaalt impordikeelu saanud ettevõtteid kontrollinud ja kas nendel kontrollidel ei ole mingeid probleeme avastatud?
Kontrollimine on laiem filosoofiline teema. Otse loomulikult on kõik Eesti toiduettevõtted tunnustatud ja kontrollitud vastavalt Euroopa Liidu nõuetele. Kuna meie ettevõtete põhitarbija on eesti ja Euroopa Liidu kodanik, siis peavad olema täidetud Euroopa Liidus kehtivad toiduohutust reguleerivad nõuded. Lisaks on veel Venemaa poolne tahtmine, et oleksid täidetud ka Vene Föderatsiooni ja Tolliliidu nõuded.
Ettevõtteid inspekteeritakse vastavalt meie poolt tehtud riskihindamisele – sõltub toidugruppidest, ettevõtte suurusest, eelnevate perioodide probleemidest jpm. Piima- ja kalaettevõtteid kontrollime kindlasti sagedamini kui paar korda aastas. Kord aastas on akti märgitud, et on vaadatud ka Tolliliidu nõudeid. Me usume ja arvame, et neid nõudeid on ka täidetud.
Hetkel kuum
Kui suuri kulutusi tekitab ettevõtetele tootmise ja toodangu vastavusse viimine Tolliliidu nõuetega?
Kulutusi saab iga ettevõte ise öelda. Niipalju kui on olnud väljaütlemisi, siis mastaapsete investeeringutega kummagi sektori puhul tegemist ei ole.
Kui kiiresti on teostatavad tegevusplaanis ettenähtud tegevused, ehk kui kiiresti saavad impordikeelu alla sattunud ettevõtted end muuta taas Venemaa jaoks sobivaks partneriks?
Eilse päeva seisuga (30 jaanuar – toimetaja märkus) olid juba kõik kalaettevõtted muudatused teinud. Kui küsite, et kas me räägime aastast, siis saan vaid öelda, et ma räägin kindlasti mingist lühemast ajast. Tehtavad muudatused on aga erinevad ja ka tähtajad on erinevad.
Kuidas toimub edasi meie piima- ja kalatööstuse ekspordi taastamine Tolliliitu?
Nii ettevõtjad kui ka meie inimesed tegid kuu aja jooksul hullumeelselt tööd tegevusplaanide- ja kavade koostamisel. Eilse seisuga (30 jaanuar – toimetaja märkus) läksid need kavad Rosselhoznadzori. Eeldatavasti ei ole mul enne paari nädalat mõtet nendega ühendust võtta. Aga siis ma kindlasti seda teen. Küsin, millised on nende arvates edasised arengud. Võime rääkida erinevatest võimalustest. Võime unistada, et tegevuskavad olid uhked ja põhjalikud ning need on piisavad. Teine võimalik stsenaarium on, et oodatakse ära kuni laekuvad kõikide ettevõtete lõppkontrollaktid. Kolmas võimalus, et hakatakse materjalidega tutvuma. Kuna tegemist on Tolliliiduga, siis saadetakse need ka Valgevenesse ja Kasasthani tutvumiseks.
Samas on Venemaa põllumajandusminister Nikolai Fjodorov meie põllumajandusministrile kinnitanud, et Venemaa soovib olukorra kiiret lahendamist. Ehk jääb ära materjalide tutvumisvoor Valgevenes ja Kasasthanis?
Olin ka ise selle kohtumise juures. Venemaa põllumajandusministri väljaütlemine oli tõepoolest selline, et ka Vene poolel ei ole huvi venitada. Samas on Rosselhoznadzori juht väljaöelnud, et kooskõlastama peavad ka teised Tolliliidu liikmed.
Kas enne impordiõiguste taastamist tullakse Venemaa poolt veel meie toidutööstusi kontrollima?
Kas nad tulevad siia enne uuesti, on absoluutselt võimatu öelda. Samad elamused on olnud ka teistel Europa Liidu riikidel, kuid Venemaa poolne praktika on olnud täiesti erinev.
Kui tihti on Venemaa käinud meie toiduainetööstusi kontrollimas?
Eestis käidi 2004. aasta lõpus. Siis olid kõik ettevõtted väga sobivad. Seejärel oli mitmeid aastaid praktika, et kui mõnel ettevõttel tekkis huvi Venemaa suunal, siis me saatsime kirja ja see ettevõte lisati automaatselt lubatud ettevõtete loetellu.
2010. aastal suleti Vene Föderatsiooni turg mõnede kalaettevõte jaoks. Need olid ettevõtted, mis tegutsesid peamiselt Norra lõhe baasil. Samas kilu ja räime käitlusettevõtted olid väga sobivad.
Viimane 3-4 aastat on olnud praktika, et kui soovime mõnda ettevõtet lisada lubatud ettevõtete loetellu, siis tuleb standardne vastus, et otsustatakse peale inspekteerimist. Nii on meile kirjutatud, kuid näiteks oktoobris ei käidud üheski sellises ettevõttes. Mõned ettevõtted ootavad juba 3-4 aastat seda inspekteerimist ja Vene turule pääsemist.
TAUST 11 Eesti toiduainetööstust said Venemaalt sisseveokeelu
Venemaa kehtestas sisseveokeelu 9. jaanuaril
6 kalatööstusele:
Eesti Kalapüügiühistu TÜOÜ MorobellEesti Traalpüügiühistu TÜDGM Shipping ASAS JapsAS Kajax Fishexport
5 piimatööstusele:
E-Piim Põltsamaa meiereiEstover Piimatööstus (Tartumaa tehas)Tere ASE-Piim Järva-Jaani meiereiAS Saaremaa Piimatööstus
Enimloetud
1
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele