President annab teenetemärgid kolmele põllumajandustegelasele

Mis? Valgetähe IV klassi teenetemärk. Põllumajanduse ja ühistegevuse edendaja.

Jaak Läänemetsa tegevust on märgatud ja tunnustatud ka varem. Näiteks 2002. aastal sai ta Maalehe ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja konkursil aasta põllumehe tiitli.

2012. aastal Pärnu Juhtimiskonverentsil esinenud Läänemets nentis, et põllumajanduse kuvand ning tegelikkus erinevad palju. "Mulle on öeldud, et põllumajandusega tegelevad vaid pururikkad või natuke totakad, sa ei paista olevat kumbki – miks sa seda teed. Selliste küsimuste taustal tundub, et tänasest Eesti põllumajandusest ei tea inimesed just liiga palju. Arvatakse, et põllumajandus tähendab logisevaid traktoreid või teatud sorti seltskonda maapoodide uste taga – selle kõigega pole tänases põllumajanduses midagi peale hakata," viitas Läänemets põllumajanduse kuvandile. „Tegelikult on põldudel kasutusel tipptehnika, traktori juhtimisseadmeid võiks teatud mööndustega võrrelda lennuki kokpitiga. Kombainer ei ole enam tahmase näoga mees, vaid kombaini võib juhtida ka triiksärgis. Masinad on viidud väga efektiivseks ja tänapäevane põllumajandus vajab haritud inimesi,“ kirjeldas Läänemets poolteist aastat tagasi.

Kes? Andi Saagpakk. Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees.

Mis? Valgetähe IV klassi teenetemärk. Ettevõtluse edendaja.  Äripäevale antud intervjuus arvas pikka aega põllumajandussektoris tegutsenud Saagpakk, et  pikaaegne ja stabiilne töö ilmselt ongi peamine põhjus, miks just tema aumärgi sai. "Järjepidevus ja pikaajalisus on see, mis minu puhul ilmselt kõne alla tuleb. Ma olen selles süsteemis töötanud väga kaua, pea terve eluaeg, alates 70ndast aastast, eks selle aja jooksul ole ühtteist saanud ära teha. Täna on Saaremaal nii lihatööstus kui piimatööstus enamvähem normaalses seisus, mingisugune osa selles on ilmselt ka minul,“ märkis Saagpakk, kellele tuli teenetemärgi saamine üllatusena.

Ta lisas, et põllumajanduses ja toiduainete tootmises ongi väga oluline just stabiilsus. „Kui mõne muu tööstusharu ettevõtted tulevad ja lähevad, mitte halvas mõttes, turukonjunktuur muutub kiiresti või midagi sellist, siis toiduainetetööstus on stabiilsuse musternäidis selles osas. Inimesed söövad edasi, põllumees on Eestis põline ja toodab seda, stabiilsus on selle asja juures põhiline,“ rääkis Saagpakk.

Kes? Mati Koppel, Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige.