Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. märts 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsus arutas kalapüügiseaduse muudatusi

Valitsus arutas eilsel istungil kalapüügiseaduse muudatusi, millega soovitakse täpsustada kalade püügivõimaluse jaotamist.

"Läänemere kalavarude seis on viimastel aastatel paranenud, aga et Eesti kalameestel ka tulevikus saaki jätkuks, tuleb kalapüügi korraldust aina parandada. Püügiruutude süsteem muudab püügvõimaluste jaotuse senisest loogilisemaks ning säästlikumaks. Lisaks muudab kalameeste elu kergemaks see, et nad saavad püügiandmeid esitada digitaalselt – see võimalus peaks olema igas valdkonnas, kus inimene riigiga suhtleb," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Seaduse muudatus võimaldaks edaspidi püügivõimalusi jagada püügiruutude kaupa. Nii saab kalu püüda vastavalt varude tegelikule olukorrale ning täpsemalt määrata püüniste paigutamise kohti. Praegu kehtestatakse merel püügivõimalused vaid maakondade vahel, kuid merel ei ole maakondade vahelisi piire, mistõttu ei olnud täpselt selge püüniste jaotus. Muudatusega on võimalik püüniste asetust ühtlasemalt jaotada ning samas vähendatakse püügisurvet rannikumere kaladele, näiteks räimele, ahvenale, kohale ja haugile.

Teistsugune võimalus tekib ka räime püügivõimaluse jagamisele. Kaluritel tekib võimalus püügiõigusi omavahel vahetada vastavalt ajaloolisele püügiõigusele. Ehk need ettevõtjad, kes on huvitatud räime püüdmisest Läänemere avaosas, saaksid võõrandada oma ajaloolise püügiõiguse Liivi lahel ja soetada püügiõiguse Läänemere avaosas ning vastupidi. Seni liideti Läänemere avaos ja Liivi lahe püügivõimalused kokku ja jagati need kalurite vahel proportsionaalselt.

Kolmas oluline uuendus muudab lihtsamaks ka kalapüügiga seotud andmete esitamise. Kalandusega tegelev ettevõtja saab edaspidi kalapüügiga seotud andmed, teated ja taotlused esitada elektrooniliselt digitaalallkirjastatult.

Lisaks karmistub kontroll püügilaevade üle. Euroopas on suureks probleemiks ülepüük ning kalalaevade mootori võimsusel on selles oluline roll. Seetõttu tuleb uute kalalaevade registrisse kandmisel või olemasolevate laevade peajõuseadmete vahetamisel mootorid sertifitseerida. Juba registris olevate laevade mootori võimsust tõendavat dokumenti esitama ei pea.

Seadusega täpsustatakse ka nõuet, mille kohaselt peab merel kutselisel kalapüügil kasutama üksnes kalalaevade registrisse kantud laeva või paati. Muid alused kalapüügil kasutada ei või. 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960