Põllumajanduse keskkonnatoetused on aidanud muuta tootmise keskkonnasõbralikumaks, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud MAK 2007-2013 keskkonnameetmete püsihindamise aruandest.
Mullu moodustas keskkonnameetmetega liitunud tootjate kasutuses olev pind 61% kogu ühtse pindalatoetuse all olevast pinnast. Mahetootjate pinna osatähtsus on tõusnud kogu perioodi vältel ja ulatus möödunud aasta lõpuks 16,3%-ni.
Keskkonnasõbraliku majandamise toetusega on saavutatud maaelu arengukava perioodiks seatud siht 400 000 ha. Toetusmeede on avaldanud soodsat mõju näiteks bioloogilisele mitmekesisusele (põllulindude arvukuse stabiilsus, põlluservade ökoloogilise funktsionaalsuse paranemine). Pestitsiidide toimeaine kogus põllumajandusmaa kohta vähenes ettevõtetes perioodi jooksul ligi kolmandiku võrra. Vähenenud on veereostuse risk toiteelementide väljaleostumise osas, samas ilmnes muldade väljakurnamise risk.
Mahepõllumajandusliku tootmise toetusega aladel on kimalaste ja põllulindude osakaal püsinud stabiilsena ja põllulinde leidub mahepõllumajandusmaal rohkem kui tavapõllumajandusmaal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesmärki on täitnud ka ohustatud tõugu looma pidamise toetus tervikuna: eesti tõugu hobuste arv on perioodi algusega võrreldes suurenenud poolteist ja eesti raskeveohobuste arv peaaegu kahekordistunud. Samas on toetusaluste eesti maakarja tõugu veiste arv võrreldes perioodi algusaastaga vähenenud 3%.
Vaata täpsemaid tulemusi
SIIT.
Varasemate aastate uuringute täismahus versioonid on kättesaadavad
SIIT.
Maaelu arengukava 2. telje meetmete püsihindamist viis läbi Põllumajandusuuringute Keskus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.