• 21.05.14, 15:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnitati nutika spetsialiseerumise õppekavad

Uuest õppeaastast (2014/2015) premeerib Eesti Maaülikool tublimaid nutika spetsialiseerumise erialale sisseastunuid 160 eurose erialastipendiumiga kuus, millega loodetakse suunata noorte valikuid majanduse kasvuvaldkondades vajalike erialade kasuks.
Maaülikoolis õpetatakse nendest viit: tehnotroonika, põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine, toiduainete tehnoloogia, ning magistriõppekavadest liha- ja piimatehnoloogia ning loomakasvatussaaduste tootmine. Erialastipendiumi määratakse üliõpilastele kaks korda õppeaastas viieks õppekuuks (september - jaanuar; veebruar – juuni).
Õppekavade valimisel võttis haridus- ja teadusministeerium aluseks koostöös paljude ettevõtjate ja teadlastega valminud analüüsi tulemused, samuti lähtuti OECD ja Euroopa Liidu metoodikast ja nn nutika spetsialiseerumise protsessist, mille raames on Eestis välja selgitatud ettevõtluse valdkonnad, milles on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus. Analüüsi kohaselt on  nendeks valdkondadeks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogiad ja –teenused ning ressursside väärindamine erinevate tehnoloogiate kasutamise abil.
Stipendiumi väljamaksmist koordineerib SA Archimedese programm Primus. Stipendiume maksab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rohkem infot erialastipendiumi kohta leiab SIIT.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele