Riigikogus läbis eile esimese lugemise valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise eelnõu (627 SE), mis on vajalik Eestis antava loomaarstiõppe jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise tunnustuse jätkuvaks tagamiseks. Selleks nähakse ette sihtotstarbeline täiendav rahastus riigieelarvest.
„Eestis antav veterinaaria-alane kõrgharidus on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse, mis on teinud Tartust hinnatud keskuse. Paraku on loomaarstiõppe oluliseks osaks olev kliiniline õpe väga kulukas ja seetõttu on saavutatud taseme hoidmiseks ja vajalikuks arendustegevuseks vaja suurendada riiklikku toetust. Loomaarstiõppe praegune rahastamine tegevustoetuse kaudu riigieelarvest ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) enda eelarvest teiste instituutide arvelt ei taga saavutatu püsimist samal tasemel ega ka jätkusuutlikkust,“ ütles maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva. Tema sõnul võimaldab loomaarstide kliinilise õppe lisarahastamine EMÜ-l säilitada loomaarstiõppe rahvusvaheline tunnustus pärast 2015. aastal algavat hindamisprotsessi.
„Seadusemuudatus loob võimaluse loomaarstiõppe kliinilise õppe lisafinantseerimiseks analoogia põhjal, nagu rahastatakse meditsiinitudengite kliinilist õpet haigekassa kaudu. Hinnanguliselt on lisarahastamise võimalik maht 550 tuhat eurot aastas,“ märkis ettekande teinud maaelukomisjoni liige Kalev Lillo.
Lisarahastamine nähakse ette riigieelarvest põllumajandusministeeriumi eelarve kaudu. Selleks antakse põllumajandusministrile volitus sõlmida EMÜ-ga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude lisarahastamiseks haldusleping.
Seaduse jõustumine on kavandatud 1. jaanuarile 2015.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.