Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltic sobib Nabalasse
Akadeemik Anto Raukase arvates oleks optimaalseim Rail Balticu raudteetrassi kulgemine läbi kavandatava Nabala looduskaitseala.
Pole vaja eriharidust järeldamaks, et võimalikult sirge tee on raudteetrassi puhul optimaalseim. Seega oleks loomulik Rail Balticu trassi kulgemine läbi kavandatava Nabala looduskaitseala.
Hiljuti avaldas meie „looduskaitse tippspetsialistidest“ koosnev valitsus üksmeelselt toetust Rail Balticu trassivariandile, mis läheb suure kaarega Nabalast mööda. Kahjuks pole valitud trass ei odavaim ega lühim ja on ilmselgelt Eesti riigile ja rahvale kahjulik. Meie poliitikute jonnakust silmas pidades kipub see aga muutuma karmiks reaalsuseks.
Raudteetrassi valikul tuleb silmas pidada maksumust ja keskkonnanõudeid. Maksumuse puhul tuleb arvestada nii ehituse kui ka hilisemate ekspluatatsioonikuludega. Optimaalseim on võimalikult sirge tee, maksab ju iga liigne kilomeeter oma 10 miljonit eurot, sest praegu pakutud 4-8 miljonit on ilmselgelt alahinnatud. Iga lisakilomeeter nõuab ka iga-aastaseid täiendavaid sotsiaal-majanduslikke kulutusi.
Oluliseks mõjuriks on trassikoridori (350 m) ja raudteemaale (40 m) jäävate lammutamist või teisaldamist vajavate elamute hulk ja väärtus, lähikonna elanike häiritus ja kinnistute tükeldamine. Seega tuleb vältida tiheasustust ja suunata trass väheväärtuslikele asustamata aladele. Nõnda oleks loomulik trassivariant läbi kavandatava mittevajaliku Nabala looduskaitseala.
Hämamiseks aetakse loodava kaitseala osas teadlikult segi Kose vallas olev Tuhala karstiala ja Kiili vallas olev loodusväärtuste poolest vaene Nabala, kus karstivormid praktiliselt puuduvad. Kogu selle tegevuse eesmärk on majandustegevuse peatamine regioonis, mis süvendab Eesti vaesumist.
Keskkonnakaitse on kompleksne tegevus, mille käigus tuleb muret tunda nii õhu, vee, mullastiku, taimkatte, loomastiku kui ka maapõue osas. Me ei tohi piirduda ainult taimede ja loomade kaitsega, eriti olukorras, kus samalaadseid taime- ja loomaliike esineb lähikonnas mujalgi. Nabalas on üks Eesti suuremaid paemaardlaid (aktiivne tarbevaru üle 50, passiivne tarbevaru ligi 80 miljonit kuupmeetrit), mille ressurssi pärast looduskaitseala loomist ei ole enam võimalik kasutada.
Eestis on looduskaitse all 15 200 km2, sellest 7800 km2 maismaad, kus asuvad enam kui 3700 pindalaliselt kaitstavat loodusobjekti; neist viis rahvusparki, 131 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala, 344 hoiuala, 540 parki või puistut, 1201 püsielupaika ja 1198 kaitstavat üksikobjekti, neile lisaks veel omavalitsuste kaitstavad alad. Samuti on meil tohutu hulk ülepeakaela moodustatud Natura alasid. Peaksime olemasolevaid kaitsealasid paremini hooldama, aga mitte uusi vähevajalikke juurde vorpima.
Sõltumata isegi Rail Balticu ehitusest pole Nabala hiidkaitseala otstarbekas luua, sest olemasolevad loodusväärtused, sh Tuhala nõiakaev, on juba praegu piisavalt hästi kaitstud. Hiljuti tegi teaduste akadeemia juhatus valitsusele ettepaneku peatada Nabala LKA loomine ja teha piirkonnale uus asjatundlik erinevaid osapooli arvestav kompleksekspertiis, mille korraldamise võiks usaldada akadeemiale. See avaks uued võimalused ka raudteetrassi valikule.
Autor: Ahto Raukas
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele