Äsja ilmunud aastaraamat annab ülevaate keskkonnaalasest järelevalvest Eestis 2013. aastal. Eeskätt leiavad kajastamist Keskkonnainspektsiooni tegemised ja töötulemused, lisaks sisaldab aastaraamat järelevalve koondandmeid valdkondade ja maakondade kaupa.
Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi hinnangul oli kõigis keskkonnajärelevalve valdkondades ettevõtmisi ja saavutusi, mida tasuks ära märkida, näiteks kalakaitse suuroperatsioonid Peipsi järvel ja Liivi lahel või metalli kokkuostu kontrolli tulemused. Samas on kitsaskohti, mis nõuavad ka edaspidi tähelepanu ja jätkuvat kontrolli.
Aastaraamatus on kirjeldatud erinevate valdkondade probleeme ja õigusrikkumisi ning lisatud näiteid mõnedest olulisematest ja aasta jooksul enim tähelepanu pälvinud juhtumitest. Selle kõrval on juttu ka inspektsiooni arendustegevusest ning avalikkuse osast keskkonnarikkumiste avastamisel ehk valvetelefonile 1313 tulnud teadetest.
Statistika poolelt saab ülevaate Keskkonnainspektsiooni menetletud väärtegudest, nendega kaasnenud trahvisummadest ja keskkonnakahjudest ning alustatud kriminaalasjadest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks Keskkonnainspektsiooni andmetele sisaldab aastaraamat ka teiste Eestis keskkonnajärelevalvet tegevate asutuste statistilisi andmeid. Keskkonnanõuete täitmise kontrolliga tegelevad teatud ulatuses veel kohalikud omavalitsused ja kümmekond riigiasutust. Keskkonnainspektsioon kogub igal aastal järelevalveasutuste andmed kokku, mille tulemusena tekib Eestis tehtavast keskkonnajärelevalvest terviklik ülevaade.
Aastaraamatu leiate:
www.kki.eeKeskkonnainspektsiooni põhiülesanne on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud nõuete täitmist ning tagada õiguskuulekus keskkonnavaldkonnas.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.