Venemaa sealihasõda pärsib Eesti seakasvatust

Ja nagu oleks Venemaa turu sulgumisest veel vähe, tabas käesoleva aasta jaanuaris seakasvatajaid külma dušina uudis, et Leedus ja Poolas avastati metssigadel Aafrika seakatk, mis oleks Eestisse levimise korral võinud ohtu seada kogu seakasvatuse. Kuid ainuüksi taolise uudise levimine tegi kohe meie piirkonna sealiha turustamise veelgi keerulisemaks.

Lääne-Virumaal Vajangu Farmis seakasvatuse ja jõusööda tootmisega tegeleva OÜ Markilo juhataja Urmas Laht nentis, et enne 2012. aasta märtsi, kui Venemaa sulges turu Eesti elussigade ees, oli Venemaa neile oluline sihtturg. „Saime Venemaale müües elussigade eest 40% rohkem raha kui Eestisse müües. 2011. aasta oli müük Venemaale rekordiline,“ meenutas Laht ja lisas, et õnneks ei jäänud neil kaks aastat tagasi Venemaale raha kinni, sest omal ajal jagus nutikust sõlmida lepingud sajaprotsendilise ettemaksu nõudega.

Urmas Laht nentis, et paraku pole 2012. aasta märtsist võimalik Venemaale elussigu viia. „Pärast seda suutsid Eesti seatööstused kahe nädala jooksul ümber orienteeruda teistele ekspordiriikidele nagu Läti, Leedu ja Poola, sest meie lihatööstused Rakveres ning Valgas ei vajanud nii palju sigu kui enne Venemaale läks,“ kirjeldas Laht muutunud olukorda.

Olukord nõuab riigi sekkumist

Urmas Laht Vajangu farmist on kindel, et praegu seakasvatuses valitsev raske olukord pole üksiku farmeri probleem, vaid kogu sektori oma ning siin on vaja riigi sekkumist.

„Näiteks Ungari võttis  möödunud aastal vastu seaduse, millega kodumaisele sealiha kokkuostule kehtestati soodsam käibemaksumäär ja sissetoodud sealiha polnud enam konkurentsivõimeline,“ kirjeldas Laht.

Abi on ka tänavu seakasvatajatele makstavast erakorralisest toetusest, mida sai PRIA kaudu taotleda kuni 16. juunini.  „Kogu toetussumma on 2,6 miljonit eurot ja sektori turu puudujääk tegelikult üle 7 miljoni euro, kuid pisut leevendust toob see siiski,“ on Urmas Laht rahul. Ka OÜ Sigwar juhi Margo Jägeri sõnul vajavad seakasvatajad lisatoetust praegu väga ning tema ettevõte oli üks neist, kes PRIA-lt hiljuti eritoetust taotles. PRIA andmeil laekus 2. –21. maini kestnud taotlusvoorus taotlusi 48, juuni esimese nädala alguse seisuga lisandus veel üks taotlus.

Euroopa Liidu eelarvest rahastatava eritoetuse eesmärk on parandada tootmisfarmides sigade heaolu, tõhustada farmide turvalisust ning ettevõtjate toimetulekut. Taotluste esitamise põhiperiood kestis 2.-21. maini, pärast seda sai hilinenud taotlusi esitada veel 16. juunini. Siis aga väheneb toetuse summa 1% iga hilinetud tööpäeva kohta. Tulevase toetuse suurust arvestatakse loomade arvu põhjal. Ühikumäära kinnitab PRIA 24. novembriks ning toetuse määramise või mittemääramise otsused 1. detsembriks 2014.

PRIA otsetoetuste osakonna menetlusbüroo juhataja Tanel Trell selgitas, et ühikumäär arvutatakse välja vastavalt meetme eelarvele ja esitatud taotlustele. „Kõigi esitatud taotluste alusel arvestatakse kokku toetusõiguslike sigade arv ning piltlikult öeldes jagatakse eelarve nende vahel. Ühikumäär arvutatakse ja kehtestataksegi seetõttu alles novembri lõpus, et enne ühikumäära arvutamist peavad toimuma erinevad kontrolltegevused, et teha kindlaks, kes vastavad toetuse tingimustele ja kes on seega õigustatud toetust saama,“ kirjeldas Tanel Trell.

KOMMENTAAR

2014. aasta – ebakindel ja ettearvamatu

Mati Tuvi, Rakvere Farmid ASi seakasvatusdivisjoni direktor

2014. aasta on üldiselt olnud tavapärane viimaste aastate kontekstis. Juba ammu ei toimi enam nn nelja aasta tsükkel, kus üks aasta oli väga hea, kaks keskmised ja üks halb kuni väga halb. Juba 2007. aastast alates ei tea kunagi, mida järgmiselt aastalt oodata, sest viljaäri on läinud globaalseks, viljahinnad käivad oma teed, tehes täiesti arusaamatuid ja väga suuri hüppeid üles-alla (pigem on trend küll ülespoole) ja lihahinnad käivad omasoodu. Siin on suurimaks mõjutajaks olnud Venemaa, kes oma järjestikuste keeldudega ja enamasti otsitud põhjustega on sulgenud oma turu EL elussigadele ja eelmisest aastast ka sealihale.

Nii on kulgenud ka 2014 aasta – õnnelikud on need, kellel kodumaine turg olemas (Rakvere Farmid ja veel mõned suuremad ning väiksemad farmid), teised peavad tegelema eelkõige oma sigade turustamisega - peamiselt eksportides Lätti, Leetu ja Poola.

Mis saab sel aastal edasi, on raske öelda – liha hinda keegi prognoosida ei oska, mida teha saame, on efektiivsuse tõstmine, omahinna alandamine, mida ka lõpmatuseni teha ei saa, sest sead vajavad hoolt ja kvaliteetset sööta ning farmid jätkuvaid investeeringuid.

Minu isiklik arvamus on, et Eesti seakasvatajad peaksid rohkem rõhku panema tootmisnäitajate tõstmisele – et tõsta emiste viljakust, et söödakasutus oleks võimalikult optimaalne, et nuumsigade juurdekasv oleks kõrge ja mis kõige olulisem – et sigade tervis oleks korras. Viimasest saab kõik alguse!

 

Eestisse tuuakse palju sealiha sisse

Põllumajandusministeeriumi koostatud lihatööstussektori 2013. aasta ülevaatest selgub, et Eestis suudetakse toota rohkem sealiha kui siseriiklikult tarbime. Samas on aga olukord selline, et viime välja suurtes kogustes elussigu ja sealiha ning samas impordime sama koguse, mis välja viime, sealihana tagasi.

Urmas Laht selgitas, et pool Eestis tarbitavast sealihast toodetakse kohapeal, pool viiakse välja. „See aga tähendab, et me viime kvaliteetset ja igakülgselt kontrollitud liha Eestits välja ja toome sisse külmutatud ja taassulatatud sealiha, mis on tunduvalt soodsam kui Eestis kasvatud sealiha.. Peamiselt tuuakse sealiha sisse Hispaaniast, aga ka Taanist ja Lätist,“ juhtis Laht tähelepanu sellele, milliste riikide nimesid võib kaupluses sealiha pakil „Made in...“ lause järel näha.

TASUB TEADA

Hind langeb, eksport väheneb

• Seakasvatussektor sattus tõsistesse raskustesse juba 2012. aasta kevadel, kui Venemaa keelas elussigade sisseveo Euroopa Liidust. Lisaks sattus sektor tugeva löögi alla tänavu 29. jaanuaril, kui Venemaa keelas sealiha impordi Euroopa Liidust, seoses Leedus ja hiljem ka Poolas metssigadelt avastatud aafrika seakatku juhtudega.

• Eestis oli 2013. aasta neljanda kvartali lõpuks 360 000 siga. Kvartaliga vähenes sigade arv 4,2 % ehk 15 800 pead ning aastaga 4,6% ehk 17 200 pea võrra. 2014. aasta I kvartalis vähenes sigade arv 10 000 sea võrra.

• Sealiha keskmine kokkuostuhind oli Eestis 2014. aasta I kvartalis 1 731 eurot/t, mis on 2% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

• Tänavu märtsis langes Euroopa Liidu keskmine S klassi sealiha hind ligi 3% võrreldes jaanuariga ning E klassi hind peaaegu 9%. Märkimisväärne hinnalangus I kvartalis tulenes Venemaa poolt kehtestatud impordipiirangust EL-st pärit sealihale. Piiri sulgemise põhjuseks tõi Venemaa sigade Aafrika katku levimise Leedu ja Poola piirialadel. Kõige suurem oli hinnalangus Poolas ja Balti riikides.

• Elussigade eksport 2014. aasta I kvartalis vähenes. Kui 2013. aastal viidi esimese kolme kuuga välja 39 799 siga, siis käesoleval aastal 25 555 siga. Põhiliselt viidi elussigu Leetu (73% elussigade ekspordist).

Allikad: Põllumajandusministeerium, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda