Purtse jõgi tehakse puhtaks

Varem oli Purtse üks olulisemaid lõhejõgesid, kuid Nõukogude ajal lasti jõkke põlevkivitööstuse reostust, mis muutis jõe kasutuskõlbmatuks. Jõe seisund on aastatega küll paranenud ning jões on nähtud mõnes kohas uuesti ka lõhesid, ent suurtes lõikudes on jõe seisund endiselt kesine.

Keskkonnaministeeriumi 2008. aastal tellitud uuringust selgus, et võrreldes 30 aasta taguse olukorraga on kiirevoolulistel jõelõikudel reostusjääkide hulk tunduvalt vähenenud. Murekohaks on Püssi ja Kiviõli ümbruses olevad jõelõigud, kus reostus on säilinud põhjamudas.

„Olukorra parandamiseks tuleb korraga tegeleda nii Purtse jõe kui selle lisajõgedega. Ei ole mõeldav, et meil on siiamaani üle poolesaja kilomeetri pikkune jõgi, mis on kõlbmatu vee-elanikele ja inimestele. Puhastamise järel peaks Purtse tagasi saama oma lõhejõe kuulsuse ja au,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

15 miljonit ouhastustöödeks

Sel ja järgmisel aastal tehakse jõel mitmeid uuringuid, et välja selgitada reostuse täpne asukoht, ulatus ja maht ning kõige paremad alternatiivid selle likvideerimiseks. Samuti on vaja hinnata puhastustööde mõju keskkonnale, et põhjamudas olev saaste mööda jõge edasi ei leviks. Saastatud ala ulatus hõlmab paljusid erakinnistuid ning puhastustööd võiks valmis saada 2018. aastal. Keskkonnaminister rõhutas, et tööde õnnestumisel on suur tähtsus koostööl kohalike elanikega. Järgmise aasta lõpuks selgub ka puhastustööde maksumus, mis praegu tehtud eelhinnangu põhjal jääb 15 miljoni euro piiresse.

Aastal 2014-2020 on meil saastunud alade ja veekogude korrastamiseks võimalik kasutada 30,6 miljonit eurot Euroopa Liidu fondist, millele lisandub omafinantseering 5,4 miljonit eurot. Lisaks Purtse jõele on nendest vahenditest kavas puhastada ka teisi probleemiseid veekogusid ja ohutustada jääkreostusobjekte.

Purtse jõgi asub Põhja-Eestis. See saab alguse Lääne-Virumaal ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km ja valgala 810 km2. Purtse jõgi on üks Eesti kärestikurikkamaid jõgesid.