Põlulas arutleti kalakasvatuse tuleviku üle
Sel nädalal RMK Põlula Kalakasvatuskeskuses toimunud teaduskonverentsil arutleti Eesti kalakasvatusliku taastootmise tuleviku üle ning leiti, et kui seni on Põlulast Eesti jõgedesse asustatud peamiselt lõhet, siis edaspidi tuleks kalakasvatuslikku taastootmist laiendada ka teistele liikidele. Konverentsiga tähistas RMK Põlula Kalakasvatuskeskus oma 20. tegutsemisaastat.
Teaduskonverentsi avanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb Eesti jõgede liigirikkuse nimel eelistada kalade kude- ja elupaikade taastamist ning paisutatud jõgedes rändeteede avamist. „Samas on kalakasvatuslik taastootmine teatud juhtudel ikkagi vajalik abinõu, kompenseerimaks inimeste mõju mõnele liigile,“ sõnas ta.
Konverentsi esimeses pooles meenutati Põlula Kalakasvatuskeskuse loomist ja väljaehitamist ning tunnustati 20 aasta jooksul tehtud tööd. Mitmed esinejad rõhutasid keskuse viljakat koostööd teadus- ja õppeasutuste ning teiste huvilistega. Senitehtule hinnangut andes ütles Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi lõhe ja meriforelli töörühma juht Martin Kesler, et asustamiste tulemusena on lõhe noorkalade arvukus tõusnud enamikes lõhejõgedes ja arvukus suureneb tulenevalt elutingimuste paranemisest tulevikus veelgi. „Kui tendents jätkub, võib Soome lahe jõgedesse asustamismahtusid vähendada, ent samas suurendada asustamismahtu Pärnu jõkke,“ lisas Kesler.
Päeva teises pooles arutleti Eesti kalakasvatusliku taastootmisprogrammi uuendamise üle. Teadlaste ettekannetest jäi kõlama, et kalakasvatuslikku taastootmist tuleks vaadata suuremas plaanis koos elu- ja kudepaikade taastamise ja rändeteede avamise võimalusega. Uuest kalakasvatusprogrammist rääkides peeti oluliseks jätkata lõhe, siia, angerja, koha, haugi, tõugja, tuura ja jõevähi kalakasvatuslikku taastootmist. „Et asustamiste kaudu soovitud tulemuseni jõuda, peab kindlasti järgima geneetilise mitmekesisuse hoidmise põhimõtteid,“ toonitas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi teadusdirektor Riho Gross, kes kohapeal sel teemal ka ettekande tegi. Kõikide konverentsi ettekannetega saab tutvuda siin.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtini sõnul on programmi eelnõu kavas koostada selle aasta lõpuks ja selle tarvis jätkatakse arutelusid.
Põlula Kalakasvatuskeskus kuulub RMK koosseisu alates selle aasta algusest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Põlula Kalakasvatuskeskuse kõrval ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ja 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim. RMK-s töötab üle 700 inimese.
