• 29.08.14, 18:34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põlulas arutleti kalakasvatuse tuleviku üle

Sel nädalal RMK Põlula Kalakasvatuskeskuses toimunud  teaduskonverentsil arutleti Eesti kalakasvatusliku taastootmise tuleviku üle ning leiti, et kui seni on Põlulast Eesti jõgedesse asustatud peamiselt lõhet, siis edaspidi tuleks kalakasvatuslikku taastootmist laiendada ka teistele liikidele. Konverentsiga tähistas RMK Põlula Kalakasvatuskeskus oma 20. tegutsemisaastat.
Teaduskonverentsi avanud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb Eesti jõgede liigirikkuse nimel eelistada kalade kude- ja elupaikade taastamist ning paisutatud jõgedes rändeteede avamist. „Samas on kalakasvatuslik taastootmine teatud juhtudel ikkagi vajalik abinõu, kompenseerimaks inimeste mõju mõnele liigile,“ sõnas ta.
Konverentsi esimeses pooles meenutati Põlula Kalakasvatuskeskuse loomist ja väljaehitamist ning tunnustati 20 aasta jooksul tehtud tööd. Mitmed esinejad rõhutasid keskuse viljakat koostööd teadus- ja õppeasutuste ning teiste huvilistega. Senitehtule hinnangut andes ütles Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi lõhe ja meriforelli töörühma juht Martin Kesler, et asustamiste tulemusena on lõhe noorkalade arvukus tõusnud enamikes lõhejõgedes ja arvukus suureneb tulenevalt elutingimuste paranemisest tulevikus veelgi. „Kui tendents jätkub, võib Soome lahe jõgedesse asustamismahtusid vähendada, ent samas suurendada asustamismahtu Pärnu jõkke,“ lisas Kesler.
Päeva teises pooles arutleti Eesti kalakasvatusliku taastootmisprogrammi uuendamise üle. Teadlaste ettekannetest jäi kõlama, et kalakasvatuslikku taastootmist tuleks vaadata suuremas plaanis koos elu- ja kudepaikade taastamise ja rändeteede avamise võimalusega. Uuest kalakasvatusprogrammist rääkides peeti oluliseks jätkata lõhe, siia, angerja, koha, haugi, tõugja, tuura ja jõevähi kalakasvatuslikku taastootmist. „Et asustamiste kaudu soovitud tulemuseni jõuda, peab kindlasti järgima geneetilise mitmekesisuse hoidmise põhimõtteid,“ toonitas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatusinstituudi teadusdirektor Riho Gross, kes kohapeal sel teemal ka ettekande tegi. Kõikide konverentsi ettekannetega saab tutvuda siin.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtini sõnul on programmi eelnõu kavas koostada selle aasta lõpuks ja selle tarvis jätkatakse arutelusid.
Põlula Kalakasvatuskeskus kuulub RMK koosseisu alates selle aasta algusest. RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad  Põlula Kalakasvatuskeskuse kõrval ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ja 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim. RMK-s töötab üle 700 inimese.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele